150-aastaseks saanud Saaremaa muuseum kutsub sünnipäevale

VARAKAMBRIS: Peavarahoidja Priit Kivi viib laupäeval külalised paikadesse, kuhu päris iga päev ei pääse. TAMBET ALLIK

VARAKAMBRIS: Peavarahoidja Priit Kivi viib laupäeval külalised paikadesse, kuhu päris iga päev ei pääse.
TAMBET ALLIK

Väärikas eas juubilari auks ja külaliste rõõmuks on sel reedel ja laupäeval muuseumis oodata mitmeid põnevaid ekskursioone ja ettekandeid. Kõik sünnipäevaüritused on külalistele tasuta.

 

Sünnipäeva juhatab reedel kell 14 sisse muuseumi teadusdirektori Olavi Pesti ettekanne “Saaremaa muuseumi lugu”, mille järel jagavad oma meenutusi Ivo Linna, Reet Truuväärt, Bruno Pao, Riida Kask, Tõnis Kipper ja Helgi Põllo. Õhtul avatakse suures keldrisaalis näitus “Saaremaa Muuseum 150. Pildikesi läbikäidud teelt”.

Pikka teed kajastatakse kultuurharidustöö osakonna juhataja Anna-Liisa Õispuu sõnul kokku 38 stendil, mis on Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi toel kujundatud Neli Disainis. Stendidel on  mitmekesine fotomaterjal ja olulisemate dokumentide koopiad. “Paral­leelselt on vitriinides ja poodiumidel välja pandud igasuguseid esemeid ja dokumente, mis iseloomustavad muuseumi arengu­etappe ja erinevate aegade kogumispoliitikat ning on vastavale ajastule märgilised,” rääkis Õispuu ja lisas, et pea kõik välja toodud museaalid on sellised, mida püsinäitustel tavaliselt ei näe.

Pilguheit varakambrisse

Laupäeva ilmestavad mitmed ringkäigud ja avastusretked. Näiteks saab koos peavarahoidja Priit Kiviga erandkorras piiluda muuseumi varahoidlasse, mis tavapäraselt on külastajatele suletud. “Laiema külastajaskonna jaoks on viimatine varahoidla uste avamine jäänud üpris kaugesse minevikku,” tõdes Õispuu.

Juubeli puhul on Priit Kivi ette valmistanud põneva ringkäigu. Näha saab vanaaegset mööblit, omapäraseid tööriistu, arheoloogilisi leide jne. Lisaks on peavarahoidjal külalistele varuks ka paar üllatust. Märkimist väärib veel asjaolu, et muuseumi hoidlates säilitatakse 95% museaalidest. Väljapanekul saab igapäevaselt näha niisiis vaid viite protsenti kogudest.

Humoorikad lossilegendid

Giididena astuvad laupäeval üles ka ajaloolased Garel Püüa ja Tõnu Sepp. Anna-Liisa Õispuu selgitas, et enamasti teevad nad ekskursioone vaid erandjuhtudel ja osalejateks on siis tavaliselt erialainimesed. Garel Püüa viib läbi väliekskursiooni linnuse hoovis ja vallidel ning annab ülevaate linnus-kindluse kujunemisest ja arengust viimaste arheoloogiliste uuringute valguses. Tõnu Sepp kõneleb aga jalutuskäigul lossivallidel Kuressaare kindluse restaureerimisest ja konserveerimisest.

Lisaks toimub mitmeid ekskursioone ka lossis sees. Vanemteadur Maret Soorsk toob kuulajateni nii humoorikad kui ka kõhedust tekitavad lossilegendid. Olavi Pesti viib aga läbi kuraatoriekskursiooni juubelinäitusel. Ära ei unustata sünnipäeval ka muuseumi legendaarset hunti, kes on juba peaaegu 60 aastat olnud üks külastajate lemmikeksponaate.

Proovile saab panna ka oma nupukust. Muuseum korraldab rahvarõivaste teemalisi mänge ja toimub tervele perele mõeldud aarete otsimise mäng. “Iga otsimismeeskond ehk siis pere saab endale vihjetekaardi, mis suunab otsijad lossi aardeid avastama,” selgitas Õispuu. “Milliseid täpsemalt, jäägu siinkohal saladuseks ja avastamiseks laupäeval.”


 

Sündmusterohke juubeliaasta

150. juubeliaasta puhul on Saaremaa muuseum palju ette võtnud. Välja on antud raamatuid, taaselustatud lossipäevade traditsioon ja alustatud tuuriga “Muuseum tuleb külla”. Tänaseks on tehtud kaheksa külaskäiku ja kuus on veel ees. Huvi muuseumi tuuri vastu on olnud üsna ebaühtlane. Mõnes vallas on kohale tulnud vaid kümmekond, teises jälle kuni sada inimest. Kõige enam inimesi osales Leisi valla üritusel, märkis kultuurharidustöö osakonna juhataja Anna-Liisa Õispuu. “Tuuril oleks võinud ehk rohkem huvilisi olla, aga eks see esimene sellelaadne üritus oli ja saame siit edasiseks õppust võtta,” lausus Õispuu. See-eest õnnestus üle ootuste hästi lossipäevade traditsiooni taaskäivitamine, seekord oli külastajaid rohkem kui kunagi varem. Ainus plaani võetud ettevõtmine, mis lükkub järgmisse aastasse, on Kuressaare kindluse monograafia “Kastellist kindluseks” väljaandmine.

Print Friendly, PDF & Email