GALERII: Koduleivakonkursi võidu võttis Tarmo Tooli lihaleib

PARIMAT VALIMAS: Konkursileibade hulgast parimat valides jäid fotole mullune võitja Anni Veskinõmm, Lii Kirves, Leena Mölder, Iia Mölder, Janar Vaima ja Õile Aavik. TAMBET ALLIK

PARIMAT VALIMAS: Konkursileibade hulgast parimat valides jäid fotole mullune võitja Anni Veskinõmm, Lii Kirves, Leena Mölder, Iia Mölder, Janar Vaima ja Õile Aavik.
TAMBET ALLIK

Kui läinud aastal osutus Saarte Hääle koduleivakonkursil võidukaks Ansekülast pärit Anni Veskinõmme traditsiooniline leib, siis tänavu pani võistluse kinni Leisi valla mees, üks Saaremaa aasta isadest – Tarmo Tool. Sedakorda osutus võitjaks lihaleib.

Žüriil kulus leibade degusteerimisele tubli tunnike. Mõttetöö oli tihe – hindamisruumis valitses mõne aja täielik vaikus. Eelistused jagunesid seejuures kaheks – kelle lemmikuks osutus mõni traditsioonilistest leibadest, kes eelistas mõnd väikse vimkaga maitseleiba.

Ja nn väikse vimkaga leib konkursist võitjana väljuski – “vimkaks” oli leiva sisse peidetud liha ning selle liha oli oma leiva sisse peitnud Tarmo Tool.

Saarte Hääle vastutav väljaandja ja Kadi raadio tegevdirektor Gunnar Siiner rõõmustas eriti just selle üle, et võiduleiva autor oli tänavu mees. “Võrdõiguslikkusega on meil igatahes kõik korras!” viitas ta naljaga pooleks tõsiasjale, et mullu osutus võitjaks naine.

Rõõmustada võib sellegi üle, et mehed olid leivaküpsetajana aastaga julgust juurde saanud. Kui mullu tõi omaküpsetatud leiva konkursile kaks meest, siis tänavu oli mehi kuus. Tarmo Tool, kes tänavuse parima koduleiva küpsetas, oli võistlemas ka eelmisel aastal.

Saarte Hääle ja Kadi raadio ühiseks lemmikuks osutus aga Erika Välinurme šokolaadileib.

Vahetult pärast hindamist mekitud leibu kommenteerides tõdes Saare maavanem Kaido Kaasik, et tema maitsemeele järgi on kõige enam ikkagi traditsiooniline leib. “Selline konkurss näitab, et meie leivaküpsetajatel – nii naistel kui ka meestel – ei ole loominguliselt piire. Maitseid oli väga erinevaid, aga mulle meeldib ikka kõige enam ehe rukkileib,” tõdes maavanem.

Kaasik pakkus välja, et tegelikult võiks konkursil olla kaks auhinnalist kategooriat – traditsiooniline ja maitseleib –, millest mõlemast selguks parim. Mõtte kiitis heaks ka Saarte Sahvri juhatuse liige Lii Kirves. Tema sõnul oli parimat välja selgitada raske, sest valik oli sedavõrd lai. “Au ja kiitus leivategijatele!” kinnitas ta.

Kirvese lemmik oli sarnaselt maavanema eelistusega traditsiooniline leib. “Üritan otsida mitte niivõrd lähtuvalt oma maitsest, vaid Saarte Sahvri klientuurist ehk milline leib võiks jõuda meie letile,” sõnas Kirves. “Nii ma kaldusin traditsioonilise kasuks otsustama ja arvan, et see läheks müügiks küll.”

Ka Lii Kirves leidis, et hea oleks edaspidi välja selgitada ühekorraga nii parim traditsiooniline leib kui ka parim “eriline” ehk maitseleib.

Saare Leiva juht Janar Vaima jäi sedakorda teisele lainele – tema lemmik oli üks maitseleibadest. “Päris traditsiooniline see ei olnud tõesti, midagi oli sinna ikka sisse pandud,” tähendas ta. Üldine tase oli tema sõnutsi üsna ühtlane. “Oli paremaid, oli mitte nii häid, aga hea, et inimesed püüavad midagi  teha,” sõnas Vaima.

Konkursi projektijuhi Kerli Rüütli sõnul oli leivameistreid tänavu 24, leibu seejuures aga 41. Rüütlilegi meeldis, et mehi oli leivameistrite seas võrreldes läinud aastaga rohkem. “Kena, et mehed hoiavad leivaküpsetamist au sees,” kiitis Rüütel.

Mis puutub ettepanekusse valida parim leib kahes eri kategoorias, kinnitas Kerli Rüütel, et selle mõttega on korraldusmeeskond ka ise natuke mänginud. “Kindlasti väärib see mõte lähemat kaalumist,” nõustus ta.

Print Friendly, PDF & Email