Jahimehed: katkuproov on viga! (4)

ENNE VAATLUSJAHTI: Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson eile Masa parklas jahimeestega kõnelemas.
Tambet Allik

Saaremaa jahimehed on veendunud, et hiljuti Pihtla vallast leitud lagunenud seakorjusest võetud positiivne proov on pigem labori või mingit muud sorti inimlik eksimus.

Eile pärastlõunal korraldas Saarte jahimeeste selts Saaremaa metssigade puhtuse tõestamiseks positiivse proovi andnud sea leiukohast kilomeetri raadiuses 40 osalejaga pretsedenditu vaatlusjahi.

“Mitte ühtegi laipa ei ole,” ütles vaatlusjahi korraldanud Saarte jahimeeste seltsi juhatuse liige Lembit Soe. Hommikusel luurel loendati samas piirkonnas 18 metssiga, kuid keskpäevasel jahil loomad end näole ei andnud, mistõttu vereproovideks uut materjali ei saanud.

Saaremaa seafarmide ja ulukite töötlemisega tegeleva Saare Uluki osaniku Raul Maripuu sõnul on veterinaar- ja toidulabori diagnoositud seakatk Saaremaal suure tõenäosusega kas labori viga või inimlik eksitus, kus keegi on proovid segamini ajanud.

Positiivse proovi andnud metssiga ei surnud teadaolevalt mitte haiguse kätte, vaid tegemist on 2–3 aasta vanuse kuldiga, keda üks Pihtla jahimees haavas 18. augustil.

Kümme päeva hiljem leidis maaomanik ligikaudu 1 km kauguselt heinapõllult kuldi täielikult lagunenud korjuse.

Kuigi sea laskmisest on möödas juba enam kui kolm nädalat, pole ikka veel leitud ühtegi teist haiget looma. 19. augustist 6. septembrini nähti korjuse leidmise kohast ligikaudu 3 km raadiuses erinevate suurustega karjades 20–30 metssiga, kellest kaheksa ka kütiti.

4. septembril kammisid jahimehed korjuse leidmise kohast kilomeetri raadiuses metsa läbi, ajasid üles 10–15-pealise metsseakarja, kuid ei leidnud ühtegi hukkunud looma.

Raul Maripuu sõnul pole pärast haiguse diagnoosimist järgnenud ainsatki märki seakatku olemasolust Saaremaal ning samale tulemusele jõudis ka eilne vaatlusjaht.

“Ei saa olla nii, et haige siga on taevast alla kukkunud. Jääbki inimfaktor – kas keegi on tahtlikult selle siia toonud või on proov kuskil segamini aetud.”

Samas möönis seakasvataja, et seaduses puudub praegu n-ö rehabiliteerimismehhanism, mille abil valehäire tõttu peale pandud piirangud maha võtta.

Veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu ütles, et kõik labori poolt seni positiivseks diagnoositud sigade Aafrika katku proovid on leidnud kinnitust ka referentslaboratooriumis. Kas võib olla aga, et labori tulemusi mõjutab asjaolu, et labori võimsus on proovide rohkuse või kuuldavasti ka hiljuti aset leidnud seadmete hoolduse tõttu löögi all?

“Väga müstiline on seda kuulda. Kas teil on niisugune mulje jäänud, et siin laboris valitseb üks täielik bardakk,” küsis Peetsu vastu. Ta kinnitas, et ka kodusigade positiivsed diagnoosid tekitasid labori suhtes kahtlusi. “Annaks jumal, et sellisel juhul on meie diagnoos vale, aga paraku on meie labori tulemused seni olnud 100% referentslabori omadega samad.”

Lõpliku kinnituse annab Hispaania referentslabori vastus, mis peaks kohale jõudma selle nädala lõpus.

Eesti maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop ütles, et teoreetiliselt võib labor eksida näiteks ristsaastuse korral, ent see võimalus on äärmiselt väike. Tema sõnul pole ka võimatu, et leitud siga oli ainus haige loom Saaremaal. Viltrop avaldas arvamust, et nakkus sattus loodusesse näiteks toidujäätmete või metsatehnikaga.

Praegu on veel ebaselge, kui kauaks peab Saaremaa jääma taudi piirangutsooni juhul, kui ühele positiivsele leiule enam ühtegi uut juhtumit ei järgne.

Ühe tauditõrje alase õigusakti kohaselt kehtib piirang kaks aastat.

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda ütles, et 7.–8. septembrini Brüsselis toimunud Baltimaade ja Poola veterinaarametite juhtide kohtumisel Euroopa Komisjoniga oli arutuse all katkuga kehtestatud piirangutsoonide kaotamine taudi taandumisel.

“Praegu on ebaselge, kaua need kehtivad ja mis tingimustel on võimalik neist lahti saada,” lausus Kalda.