Margus Oopkaup teab, mis tunne on, kui sajad või ehk isegi tuhanded lapsed päevas sind kallistada ja sinuga suhelda tahavad. Teab, sest kehastab Lottemaal rännukoer Klausi. Marguse oma elukäik on samuti olnud üks paras rännak.
Vähemalt kaks hiljuti Margus Oopkaubist kirjutatud lugu on alanud ühtemoodi: “Margus tuleb kohtumispaika Pärnu Endla teatrikohvikus ja tellib endale suure mahla.” Kolm on kohtu seadus. Aga mida targemat ikka kirjutada, sest täpselt nii on ka seekord. Olgugi et Endla endisel näitlejal Margusel pole teatriga enam midagi pistmist, ütleb ta, et see on hea tuttav koht keset linna, kust mõtterännakule minna.
Lapsed annavad energiat
“Klausina on väga mõnus,” kinnitab Margus. Klausiks saamine oli omaette lugu. Kes mäletab, siis ilmus aasta alguses Maalehes lugu, kus Margus rääkis oma võitlusest depressiooniga ning mitte just ülemäära roosilisest elust töötuna.
Selle peale võtsid temaga ühendust Lottemaa pealikud ja nii ta ongi nüüd rännukoer, kes päevas mitu korda ammulisui kuulavatele lastele oma rännulugusid pajatab.
Margus tunnistab, et lapsed esitavad vahel ikka uskumatuid küsimusi, millele vastamiseks läheb vaja korralikku annust äkkfantaasiat. “Ta küsib ja hakkad vastama ja vastadki. Pärast mõtled, kust see tuli,” räägib ta. Päris põnevaks läheb siis, kui tuleb üle minna inglise keelele. Margus ennast suuremaks inglise keele oskajaks ei pea, seega on pärast enda üle imestamist kõvasti. “Ma räägin, ma räägingi sõnadele mõtlemata. Kõik tuleb iseenesest. Aga kust ja kuidas – väga huvitav… Ma oskan inglise keelt! Kuigi praktika puudub.”