Kuidas lugeda piduriteta?

LOEB JUBA POISIEAST SAATI: Väino Vaikmaa leidis lugemise enda jaoks poisikesena karjas käies. Foto: Tambet Allik

LOEB JUBA POISIEAST SAATI: Väino Vaikmaa leidis lugemise enda jaoks poisikesena karjas käies. Foto: Tambet Allik

On öeldud, et kultuurne inimene peab elu jooksul läbi lugema vähemalt 2000 raamatut. Paljuvõitu? Võhma küla mees Väino Vaikmaa (64) on lugenud läbi 3000 raamatut ega kavatsegi pidurit tõmmata.

“Minu elukreedo ei luba mul olla koduõue ori, koduõue orjaks ei hakka ma surmatunnini,” räägib turbarabas tööl käiv mälumängur Väino Vaikmaa. “Kui tulen õhtul töölt, siis võtan lahti ajalehe ja raamatu.”

Igal õhtul kulutab Väino raamatulugemisele kolm tundi, tema suurimad lemmikud on kriminaalromaanid, Agatha Christie ja Rex Stout on viimseni läbi loetud. Eesti Päevalehe krimiklassika sarja võttis ta ette jooksvalt.

Väga huvitavad Väinot sõdadest ja ajaloost pajatavad teosed. “Ma olen läbi lugenud kõik need Kremli kabajantsikutest kirjutatud raamatud,” räägib ta. “Olen läbi lugenud raamatud Stalinist ja Hitlerist ja kellest iganes.”
Nõukogude ajal, kui sedalaadi kirjandust ei avaldatud, oli tore lugeda laskurkorpuse poiste memuaare.

Väino on meelsasti valmis oma lugemiselamused pingeritta seadma. Tema lemmikute lemmik on Arved Viirlaiu romaan “Ristideta hauad”, mis käsitleb Eesti ajalugu Teise maailmasõja lõpuperioodil ja Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel. Andku muhulased Väinole tema avameelsus andeks, aga Stalinile poeemi pühendanud Juhan Smuulist tema lugu ei pea. Samamoodi Aadu Hindist, kes oli ka “rohkem selline kommunismipoolne mees”. Hästi arvab Väino aga isa ja poeg Uustulndidest.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email