Kindluse müüridesse jõudsid mitme vana kivimaja varemed

UUS EKSPOSITSIOON: Juba mõnda aega on olnud võimalik külastada ka püssirohutorni. Pildil Olavi Pesti ja Tõnu Sepp. Foto: Tambet Allik

Saaremaa muuseumi 12. kaheaastaraamatu üheksa artiklit räägivad, nagu saatesõnaski märgitud, peaasjalikult Kuressaare kindluse ja linna ajaloost. Enim lehekülgi on pühendatud just kindluse kujunemise ning restaureerimise ja konserveerimise loole.

Esimene artikkel “Kuressaare ja Bomarsund. Ühest Vene 19. sajandi I poole kindlustamisprojektist Läänemere rannikul” tundub kogumiku ülejäänud sisu silmas pidades mõnevõrra erandlik. Robert Treufeldti loo pealkiri ja ka esimene lõik viitavad, et juttu tuleb nii Kuressaarest kui ka Ahvenamaal asunud Bomarsundi kindlusest. Läbiv teema on aga Venemaale kuulunud Bomarsundi kindluse rajamine ja langemine. Treufeldt astub sammu veelgi kaugemale ja selgitab, mis mõju avaldas Bomarsundi kindluse vallutamine 1854. aastal brittide ja prantslaste poolt Venemaa sõjandusele üldisemalt.

Seos Bomarsundi ja Kuressaare kindluse vahel on täiesti olemas ja seda on artiklis ka põgusalt selgitatud. Nimelt likvideeriti Kuressaare kindlus 1834. aastal ja selle sõjavarustus anti üle rajatavale Bomarsundi kindlusele. Samas tekib kiuslik mõte, et seda seost on paari lõiguga rõhutatud vaid kaheaastaraamatu temaatika tõttu. Märkides, et Kuressaare kindluse sulgemisega seonduv vajaks eraldi käsitlust, läheb autor sujuvalt edasi Bomarsundi teemadega.

Artikli lugemisel tulevad kasuks mõningad eelteadmised Euroopa uusajast. Ka võiks käepärast olla Skandinaavia või Läänemere piirkonna kaart, kuna mainimist leiavad mitmed tuntud ja vähemtuntud linnad Rootsis ja Soomes. Samas on artikli juures Ahvenamaa ja Bomarsundi kindlustuste kohta ka kaardid olemas.

Edasi loe tänasest Saarte Häälest.