OOTAB VASTUSEID: Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ootab Hispaaniasse saadetud proovi vastust. Seni ei ole Tartu labor eksinud. Foto: Raul Vinni
Pihtla vallas Kuusiku küla lähistelt 28. augusti õhtul leitud metsseakorjuselt võetud proovis diagnoositi Aafrika seakatku kahtlus.
Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles, et Kuusiku ja Pihtla küla piirilt leitud korjuselt võetud proov näitas Tartu veterinaar- ja toidulaboratooriumis seakatku nakatumist, kuid diagnoosi kinnitamiseks saadeti proov referentslaborisse Hispaanias, kust vastus peaks laekuma järgmise nädala lõpuks.
“Kuna korjus oli suhteliselt roiskunud, siis labori analüüsimeetod võib vahel ka eksida,” põhjendas Jürisson vajadust kontrollida proovi referentslaboris.
Samas pidas ta Tartus tehtud analüüsi veavõimalust minimaalseks. Teisalt pärines katkukahtlusega metssiga aga paigast, kus selle esinemise võimalus on arvestades Saaremaa puhast fooni väga ebatõenäoline.
“Ei Läänemaal ega Pärnumaa meiepoolses osas pole katkukoldeid avastatud. Tõsi, Pihtla ei asu päris keset saart, kuid mingi loogika oleks olnud selles, kui korjus oleks leitud mere äärest. Siis saanuks väita, et ulpis kusagilt mujalt meieni,” rääkis Jürisson.
Leitud hukkunud sigu on sel aastal uurimisele saadetud Kõinastu laiult, Lahetaguse, Räägi ja Hübja külast, kuid need proovid olid negatiivsed.
Jürissoni sõnul leidis haigusekahtlusega metssea kraave puhastanud inimene, kes teavitas oma leiust kohe. Valla volitatud loomaarst võttis samal õhtul korjuselt proovi, mis saadeti uurimiseks Tartu laborisse esmaspäeva hommikul. Tartu labor on ainus laboratoorium Eestis, kus Aafrika seakatku uuringuid tehakse.
Korjus oli metsa all vedelenud ilmselt nädala jagu. “Seal olid juba vaglad peal. Proov, mille volitatud arst pakituna meie majja tõi, lehkas võikalt,” kirjeldas Jürisson.
Eile rääkis ta sealse kandi seakasvatajatega ja informeeris ka jahimehi. “Teavitasime neid veel kord, et hukkunud sigadest tuleb teada anda. Enne proovi tulemuste saamist mingeid tsoone seal ei kehtestata, positiivse vastuse korral määratletakse ohustatud tsoon ümber leiukoha, mis on minimaalselt 200 ruutkilomeetrit,” lisas Jürisson.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel kinnitas, et Hispaaniast tuleva positiivse kinnituse korral kehtestatakse leiukoha ümber 8-kilomeetrine kaitsetsoon.
Sellesse tsooni ühtegi suurt sigalat ei jää, kuigi üks sigalatest (Kaali) on üsna piiri peal. “Aga ootame vastuse ära,” rõhutas Pärtel. Kaali sigalas kasvab üle 500 sea, peamiselt võõrdepõrsad. Lisaks jääb sinna kanti paar-kolm väikeseapidajat, kellel on kuni kümme looma.
Kaali sigalal on osaliselt aed ümber ja seal järgitakse ka bioohutusmeetmeid. Väikestel majapidamistel oli aega kuni 1. septembrini oma majapidamine nõuetega vastavusse viia. Nüüd käivad volitatud vetarstid neid kontrollimas, ütles Toivo Jürisson.
Lisaks hoonetele peab aiaga ümbritsema ka sööda- ja sõnnikuhoidlad. Väiketootjad said toetust küsida nii aedade ehitamiseks kui ka seapidamise lõpetamiseks.
“Väiketootjad peavad mõistma, et nende hoolimatus mõjutab suurtootjaid ja nende töötajaid, see ei mõjuta vaid neid endid,” märkis Jürisson. Jahimehed peaksid aga hoiduma külalisjahimeeste kutsumisest, sest inimfaktor on oluline katku levitamise allikas.
Aktiivselt tegeletakse ka matmispaiga otsimisega. Praegu on valikus kaks asukohta. Need jäävad Kihelkonna ja Mustjala valla territooriumile riigimaale.
Pihtla vallavanem Jüri Saar soovitas, nagu dopingukahtluse puhul, B-proovi tulemus ära oodata. Tema teada otsustasid jahimehed aktiivselt sigade küttimisele keskenduda.
“See katku asi on üks, aga eks neid sigu ole viimasel ajal meile natuke palju siginenud ka. Kui katkukahtlus kinnitust leiab, tekib küsimus liha realiseerimisest,” märkis Saar.
Eestis diagnoositi esimene seakatku juhtum metssigade hulgas 8. septembril 2014 ja esimesed taudipuhangud kodusigadel tänavu 21. juulil.
Ain Lember, Tõnu Veldre
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas poleks mõistlik see eesootav koos külalistega peetav jaht siiski ära jätta.Kärla teeb õigesti:Öeldakse, et kes hoiab end ise, seda hoiab ka jumal.Kellele on häda ja õnnetust vaja?
Ootan kas jahimehi või katku, kunb enne jõuab on vist jahimeeste teha!
Saaks ükskord neist lojustest lahti.
Tubli Toivo !
Ara ootasid !
Eks need haigused nende pagulastega levi, peagi on ka ebola siin kohal.
usu seda katkuvärki,ja jahti ärgem ära jätke,sigu on lihtsalt liiga palju,hea kui keegi gi neid ridu harvendaks,jõudu teile jahimehed.
Leedus on surnud katku 27 siga, Eestis…. ???!!!
Suured tehased ihkavad monopoli. Vaiksemad tootjad hakkasid vist liiga odavalt toodangut andma..
Kas katku nakatanud sigu poleks mõistlikum spetsiaalses põletusautos põletada,kui otsida matmis paiku? Vigadest võiks õppust võtta!
Vallavanem möönab: ”sigu on viimasel ajal natuke palju siginenud”…
No tule taevas appi!! Kus härra Saar elanud on? Tule kabinetist vahel välja ka ja suhtle inimestega! Saaremaal lastakse igal aastal minimaalselt 2500 siga, üle-eelmisel aastal ca 3500. Terve Soome riigi kohta on umbes 1300 metssiga. Kõnekad faktid, kas pole?
Natuke palju siginenud…naljamees
Kui see tundmatu lennuk hiljaaegu siin ringe tegi, kommenteeris keski vist naljaga pooleks, et no saarlased, varsti saate endale ka katku… Ära sõnus !
Mulle tundub, et kus iganes see pealinna ametkond asja arutamas käinud on, on katk ka kohe kohale saabunud…
Mis muretsete niipalju, ei magajat katk võta!
Kahju,et mõne inimese haridus piirneb ainult ühe klassiga külakoolis.See siis aarele.Norra näiteks veel suurem kui Soome aga sigade arvukus null.Palun ära võta sõna teemas mida sa ei valda.
venelased pidid rahulikult võtma-kui mõni siga katku sureb, maetakse maha-ülejäänud sead süüakse südamerahuga ära.. meil nagu ikka mingi paanika ja kõik korraga vaja gaasitada ja pärast vaatame, kas matmisega ka hakkama saame. Lööge need kered kõik kuhugi külmkambrisse ja pärast uuriga, kas üldse on katk-kui mitte, siis tehke konserviks ja jagage oma nälgas rahvale…
Kalur selgitab külakooli kasvandikule oma sügavmõttelise arvamamusavalduse lahti siis.
Minu arvamus on jätkuvalt: kui jahimehest ametnik(ud) ikka veel probleemi olemust (mõistmatuile – liiga suurt metsloomade arvukust) eitada püüab, siis see on ka peamine põhjus, miks säärane epideemia nii kiirelt levib. Tegutseda tulnuks kohe, kui see jama üle piiri jõudma hakkas. Aga ei, keegi ei julge otsustada ega, mis peamine, võtta vastutust.
Aga näib, et nüüd on juba hilja. Katk teeb jahimeeste eest ise töö ära. Siiralt loodan, et saare sigalad puutumata jäävad. Ehkki see on ilmselt naiivne, kuna vereimejaid kärbseid-sääski ja ka linde ei pea ükski aed, mida nüüd hirmuga lautade ümber tehakse.
Ah jaa. Unustasin ennist märkida, et tont teab, kus koolis ”kalur” oma hariduse omandas, kuid väita, et Norra on veel suurem kui Soome on tõepoolest ”professorihärrale” kohane. Tõesti – haridus matsi ei riku…
Ise usud, mida kirjutanud oled :-D?
see oli ikka naljana , ega eiusu küll, lihtsalt tuli meelde :D