Merendusringkondades tekitavad küsimusi uute parvlaevade ehitusega seonduvad detailid, mis tehniliselt on kuriteokahtlustuse saanud sadamajuhtide vastutusel, kirjutas Postimees.
Näiteks laevaehituse järelevalve. Kui Vjatšeslav Leedo laevadel saadi hakkama ühe järelevalvajaga, siis riik kavatseb selleks palgata kaheksa inimest. Järelevalvet teeb rahvusvahelise mõõtmega Baltic Workboats, mis ehitab väikelaevu laiale maailmale.
Hiljutiste uudiste valguses tekitab tagantjärele hulga küsimusi järelevalvaja kiire leidmine projektile ilma mingi konkursita. Merendusringkonnad ei ole sugugi kindlad pealtnäha laitmatu renomeega ettevõtte suutlikkuses teha parimat järelevalvet. Näitena tuuakse ettevõtte enda ehitatud uue parvlaeva Vormsi vastuvõtmisel avastatud kümned puudused, osa suuremad, teised pisemad.
Teine aspekt on laevade mootorid. Need telliti uutele parvlaevadele samuti Baltic Workboatsi käest. Jõuallikateks on vana Mercedese tehase toodang – MTU-d. BWB omanik Margus Vanaselja nimetab neid maailma parimateks mootoriteks, millele on Eestis olemas järelhooldus tema endaga seotud ettevõttes.
Mootorite valimise loo muudab huvitavaks aga asjaolu, et laevaehituse esialgses projektis olid MTU-de asemel sees hoopis meresõitjate seas rohkem hinnatud Wärtsilä jõuallikad. Kuidagi asendati need projektis MTU-dega. Kui Wärtsilä asunud uurima, kuhu võiks mootorite osas teha omapoolse hinnapakkumise, teatanud Tallinna Sadama asejuht Allan Kiil, et pole mõtet: MTU-d olevat igal juhul odavamad.
Postimehe andmeil siin Kiil eksis. MTU-de soetamishind võib olla mõne miljoni euro võrra soodsam, kuid koos nende kümne aasta ekspluatatsioonikuluga kujuneb see tõenäoliselt kallimaks, kui olnuks Wärtsilä mootorid. Sest MTU-d on mõeldud sõjalaevadele, mis tähendab, et neil on valmisolek kiireks stardiks sadamast. See tähendab kiireid pöördeid, mis omakorda toob praegustest Wärtsilä mootoritega varustatud parvlaevadest poolteist korda suurema kütusekulu, sagedasema varuosade vahetuse jms.
See muudabki asja kokkuvõttes kallimaks. See oli muuseas põhjus, miks Leedo üheksa aastat tagasi oma uutele parvlaevadele mootoreid valides MTU-d kõrvale lükkas, väidab sõltumatu riiklik kõrge merendusekspert.
Vanaselja nimetas neid argumente Postimehelt kuuldes “Leedo lapsejutuks”. Tegelikult olevat kiirekäigulised MTU-d sellel liinil palju paremad kui keskmise käiguga Wärtsiläd.
Paraku ei nõustu Vanaseljaga isegi SLK omanikust Vjatšeslav Leedost sõltumatud meresõidueksperdid Eestis. MTU-de valiku üle imestasid rahvusvahelisel merendusmessil isegi eestlastega kuluaarivestlust pidanud Türgi laevatehase esindajad, nentides, et tellija soov on paraku täitmiseks.
Pildiallkiri on UUTE LAEVADE TOOJA: Allan Kiil saarlastele uusi laevu tutvustamas.
Allan Kiili uute laevade tutvustus saarlastele ja hiidlastele erineb väga suurel määral — ikkagi ”merega piiratud tarkus” ☺
http://hiiu.maavalitsus.ee/documents/180835/1697108/Parvlaevade+ehitus.pdf
Laeva muidugi samal ajal ehitatakse ja projekteeritakse ning nagu hiidlastele tehtud tutvustusest selgub — ”Sisedisain tehakse koostöös Eesti sisearhitektiga.” Kui Tallinna Sadam küsis, mida saarlased/hiidlased soovivad muuta laevade juures, siis jäeti jutust välja see, mida saab muuta. Mina pakkusin välja, et teemaks saab olla ainult ”salongikardinate värv”. Eksisin, isegi jõuallikad vahetati ”saarlaste” soovitusel välja.
EDU! Projektiga.
Minu teada on antud alused diisel-elektrilise konspetsiooniga, s.t. kõik mootorid on ühendatud generatoritega mis omakorda toodavad elektrit sõuseadmetele. Sellise konseptsiooni puhul ei oma mootori käigukiirus mingit omadust, elik madalama ja keskmise käiguga mootorid peaksid justkui eelisseisundis olemas, sest generaatori poolide arvu on alati võimalik vähendada, et sobitada aeglase pööretega mootor generaatoriga. Seega Baltic Workboats ajab lihtrahvale lihtsalt udu.
Mis asjad on konspetsioon ja konseptsioon?
Palo agar tegutsemine pidi tooma õnne saarlaste õuele.Aga läks sootuks teisiti. Korralik praamiühendus oli saarlastele riigi arvates lihtsalt liiga hea.Isegi mitte Tallinna Sadama juhtkond,kes sellest tehingust kõige suuremat lotovõitu lootis saada, kaotas koos miljonitega ka oma ametikohad. Palo astus suure õhinaga nüüd kohe tagasi. See praamisaaga muidugi jätkub veel aastaid.Loodan siiski, et vähemalt Palo enam kuhugi otsustamise juurde ei pääse.
Laulusalm ütleb ka: Kord iga pidu saab otsa.. aga et Palo ja Tallinna sadama rahatuurid nii ootamatu ja karmi lõpu said oli ka osanikele jube üllatus! Ja mis sealt veel välja tuleb..?
Imelikud mehed — kuidas te ei mõista et kui Vanaselja ei pakuks mootoreid mida tema firma maale tarnib ja teine tema firma hooldab siis poleks ta ju ärimees!! maksku mis maksab, see ju ” vesi tema veskile..”
Proovi veel kord lugeda, saad ehk aru
njah. Suur ja uhke Saaremaa ime BWB?!? Veidi nagu piinlik on. vanaselja ajab loomulikult oma jura, mis tal üle jääb. Tavalised afferistid, muud midagi. Tõesti piinlik on!!!
Kui kirjaveast ka läbi ei hammusta, siis ei tasu teemasse süveneda – käib üle jõu.
Oled sa Mustjala vallast
Arvamus, süvene asjadesse ja siis tee piuks!
Huvitav kas seal paaditehases on ka mõni selline mootorite proff, kes suudaks mootori algusest lõpuni kokku lappida ja selle tööle ka panna, vähe usutav.
Õli ja filtreid oskab igaüks vahetada, nats targemad ka klappe reguleerida aga edasi…..
Kallimad mootorid on kindlasti ka paremad, milles küll probleem siin, mitte ei mõika.
Leedo, Halleluujah! Tõde on sinuga!
“See muudabki asja kokkuvõttes kallimaks. See oli muuseas põhjus, miks Leedo üheksa aastat tagasi oma uutele parvlaevadele mootoreid valides MTU-d kõrvale lükkas, väidab sõltumatu riiklik kõrge merendusekspert.” ILMSELGELT EI OLE SEE EKSPERT,KES EI JULGE OMA NIME ALL ÖELDA,SÕLTUMATU,KUI TA LEEDO MÕTTEID TEAB…
gene poolide arvu peab ikka suurendama, kui mootor aeglasem, aga see selleks…
Köige körgem exexpert ja praegune peadirektor
Kui on pakkumised küsitud ja firmad on esitatud hinnad, hea ärieetika ja ka EL eri seaduste järgi (eriti kui kaasa tuleb EL toetus) ei ole kunagi võimalik vahetada asju mida pakkumisel on.
Ainult oige tee on uus konkurss, kas näiteks ainult mootoride osalt aga ei nii et laeva hind tõuseb ja sellises olukorras enam konkursi tulemus ei oel juriidiselt kehtiv!!
Sellist on juhtunud minu kuulda tihti Eesti konkurssidega ja selleks nad jamad ka tulevad. Näiteks Ruhnu laev hea eesmärk!