Valjala lastele algas kooliaasta teisiti

VÕI VALMIB: Maret Peeker ja Kristiina Lindmets teevad koduvõid ja Leo Kuris maitseb tulemust. Foto: Tambet Allik

VÕI VALMIB: Maret Peeker ja Kristiina Lindmets teevad koduvõid ja Leo Kuris maitseb tulemust. Foto: Tambet Allik

Valjala põhikool alustas kooliaastat värskes õhus kahepäevase muusika- ja rukkiaastale pühendatud pärimuskultuurilaagriga Jööri külamuuseumis.

“Lähme aga tööle lauluga – nii õitseb, kasvab Saaremaa,” tutvustasid kooli direktor Aive Mõistlik ja huvijuht Anneli Kaljuste lauldes laagri motot Jööri külamuuseumi platsil, kus võis eile näha kümneid rõõmsameelseid õpilasi.
Kaljuste selgitas, et lisaks Valjala kooli õpilastele võtavad laagrist osa ka nii mõnedki Kahtla, Kaali ja Leisi kooli õpilased.

Laagrilistele pakuvad tegevust peaasjalikult mitmed töötoad. Muu hulgas tehti regilaule, mängiti rahvapille ja meisterdati ka ise pille. Puutöökojas valmisid näiteks jauramid ja käristid.

Oluline osa on laagris ka toidul. “Igal aastal on olnud hästi populaarne just või tegemine,” märkis Kaljuste. Nimelt toimub pärimuslaager juba kolmandat korda. Varem on seda aga korraldatud kooliaasta lõpus. Lisaks koduvõi tegemisele demonstreeriti lastele koduõlle valmistamist, küpsetati leiba ja mekkida sai ka leivapodi. Kaljuste sõnul sooviti lastele näidata midagi ehedat, midagi, millega valdav osa noortest just eriti palju enam kokku ei puutu. Ta tõi näiteks, et kui küsis lastelt, kas keegi on näinud, kuidas leivategu käib, siis ükski parajasti töötoas olnutest leivategu varem näinud ei olnud.

Pärimuskultuurilaagri korraldamisel on mitu eesmärki. Ühelt poolt tutvustatakse noortele talutöid ja vanu kombeid, samas peetakse oluliseks, et lapsed saaksid omavahel läbi ning märkaksid ja toetaksid üksteist, selgitas Aive Mõistlik, lisades, et seda ei õpi internetist, ainult kogemuste kaudu.

Naabervaldade õpilased on külla kutsutud aga seetõttu, et lapsed leiaksid uusi sõpru ja õpiksid suhtlema ka inimestega väljastpoolt kodukooli. Öö veedavad laagrilised koolimajas.

Anneli Kaljuste märkis, et laagri eest tuleb tänada Jööri külaseltsi esimeest Sulev Peäsket, kes ühel aastal koolile selle idee välja käis. “Kuna meil on siin selline pärl olemas (Jööri külamuuseum – toim), mis laagri korraldamiseks ideaalne on, siis me härjal sarvist haarasimegi,” rääkis ta. Huvijuht on rõõmus, et lapsed saavad kooliaastat alustada teistmoodi: “Kohe ei hakka klassiruumis istuma, vaid õpime natuke teisiti.”

Jööri külaseltsi esimees Sulev Peäske ütles, et enne pärimuskultuurilaagrit on Jööris korraldatud ajaloopäevi, kuid alati jäi aega väheks. “Kunagi ei jõudnud õiget pilti neist asjadest saada,” tõdes ta. Seetõttu tuligi mõte, et võiks olla paaripäevane laager, kus on võimalik nii mõnedki asjad algusest lõpuni valmis teha. “Poleks pinget ja lastele meeldiks ka,” lisas Peäske. Tema sõnul üritatakse lastele igal aastal midagi uut pakkuda, aga mõned töötoad mõistagi korduvad ka.

Enne kui laager täna läbi saab, külastavad seda ka Annika Kupits ja Helen Kõmmus Eesti rahvaluule arhiivist. Nemad tutvustavad Valjala valla pärandkultuuri kuuluvaid lugusid ja laule.

Print Friendly, PDF & Email