Ühtäkki oli 1665 töötajat rohkem

Töötamise registri esimese aastapäeva puhul kokku löödud arvudest nähtub, et registri rakendumisel registreeriti Saare maakonnas lisaks 1665 inimese töötamine.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on eelmise aasta juulis kasutusele võetud töötamise register suurendanud terves Eestis maksulaekumisi aastaga vähemalt 11,8 miljonit eurot.

MTA peadirektori Marek Helmi sõnul näitavad nii konjunktuuriinstituudi kui ka eraisikute tulu deklareerimise andmed, et ümbrikupalga saajate arv vähenes eelmisel aastal märgatavalt. “Vaatlustel näeme, et ka teadlikkus ümbrikupalgast ja sellega seotud riskidest on paranenud. Näiteks on väliürituste korraldajad ise hakanud kauplejatelt nõudma nende töötajate registreerimist,” rääkis Helm.

Igati on ennast Helmi sõnul õigustanud töötamise registri lahendus, kus ühte süsteemi kasutab inimestele vajalike teenuste pakkumiseks mitu ametit. Ta märkis, et ka töötajad ise tunnevad, et nad on seejuures osalised ja neil on huvi registreeringu olemasolu vastu. “Ei ole harvad juhud, kus töötajad ise pöörduvad vaatlusi tegeva MTA ametniku poole ja uurivad kande olemasolu,” lisas Helm.

Tuues registri esimese aastapäeva teema Saare maakonna konteksti, tõdes MTA pressiesindaja Mailin Aasmäe, et kui töötamise registreerimise nõue möödunud aasta juulist kehtima hakkas, registreeriti Saare maakonnas lisaks 1665 inimese töötamine, neist 883 töölepinguga. Umbes samas suurusjärgus lisandus töötajaid ka Võru ja Rapla maakonnas. “Nendest möödunud juulis lisandunud uutest registreeringutest on praeguseni töösuhtes 426 töötajat,” täpsustas Aasmäe Saarte Häälele. Kui palju registri rakendumine maksulaekumist Saare maakonnas kasvatas, Aasmäe ei tea, sest MTA maakondade lõikes arvestust ei pea.

Pressiesindaja sõnutsi on selle aja jooksul Saare maakonnas kontrollitud 468 inimesel töötamise registreeringu olemasolu. “Registreering puudus 53 inimesel ehk 11 protsendil,” märkis Mailin Aasmäe. Üleriigiline vaatlustel tuvastatud registreerimata isikute osakaal on viimase seisuga 7,7 protsenti. Kontrollitud on ehitus-, hulgikaubandus-, jaekaubandus-, majutus- ja toitlustusettevõtteid.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu peab kõige tähtsamaks, et töötamise register on andnud töötajale kindlustunde. “Register võimaldab töötegijal ise üle kontrollida, kas ta on tööle võetud seaduslikult. Registreeritud töösuhe annab inimesele sotsiaalsed tagatised ja võimalus kontrollida andmeid oma töötamise tingimuste kohta ennetab võimalikke probleeme töösuhtes,” selgitas Maripuu.
Töötamise registri andmed on aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste, nagu ravikindlustus, pension ja töötuskindlustushüvitis, tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit kasutavad maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon ja haigekassa.

Print Friendly, PDF & Email