Pildikesi Rootsi tänava “pudelikaelast” enne ja nüüd (2)

Suve alguses, 28. mail võis Saarte Häälest lugeda, et muinsuskaitse vastuseisu tõttu jääb Rootsi ja Komandandi tänava kitsas ristumiskoht Kuressaares ka edaspidi “pudelikaelaks”.

Kõdumajana lammutatud Komandandi 11A maja krundi arvelt tänavat laiemaks ehitada ei või. Muinsuskaitse põhjendas keelamist vajadusega säilitada vanalinna kinnistute ja tänavate ajalooline struktuur.

Jalutan sellest “pudelikaelast” läbi pea iga päev. Sestap tekkis huvi, milline on see ala siis erinevatel aegadel välja näinud, sest eks iga linnaruum arene ja küsimus on pigem selles, millist perioodi me ajalooliseks peame.

Komandandi ja Garnisoni tänav kannavad teadupoolest oma nime seal kunagi asunud militaarüksuse järgi.
Garnisoni tänava taga, praeguse Karl Ojassoo tänava piirkonnas asus linna muldkindlustus. Seda võib näha veel 1787. aasta kaardil.

Hiljem need kindlustused likvideeriti ja asemele tekkis põld. Komandandi ja Garnisoniga ristuvast Rootsi tänavast ei olnud siis veel jälgegi. 1800. aasta kaardil, mida lisama ei hakka, on Rootsi tänav juba olemas “pimesoolena” Tallinna ja Komandandi tänava vahel.

1856. aasta plaanil näeme aga Rootsi tänavat lausa joonlauaga tõmmatuna. Tänav lõppeb praeguse Rootsi ja Garnisoni tänava ristmikul, otse ühe hoone ees. Neid hooneid on suisa kaks. Parempoolne neist on praeguseni säilinud, olles Kuressaare vanim koolihoone. Koolile kuulus aga kaks hoonet, millest ühe ees Rootsi tänav toona lõppes.

Hoonestuse tõttu on hiljem edasi kasvanud Rootsi tänav saanud Garnisoni tänava ristis nihke, nii et see ei kulgenud enam otse. Selline näeb tänav välja näiteks 1911. aasta plaanil.

Viimase selle “pildiseeria” kaardina pakun välja 1939. aasta linnaplaani.

Tõin siia näidetena vaid valimiku ligi 30 plaanist ja kaardist, mis seda piirkonda kujutavad ja mis on igaühele digitaalselt kättesaadavad (1787., 1856. ja 1911. aasta kaardid, väljavõtted rahvusarhiivi digitaalses kaardiserveris asuvatest ajaloolistest kaartidest; 1939. aasta kaart pärineb Kuressaare linna kaardiserverist).

Nüüd aga päris asja juurde. Näeme, et tänavajoon on ajas päris palju muutunud. Tänapäeval on tänavaga kaasnenud kõnnitee, mida vanasti ei olnud.

Jutuks olev “pudelikael” ei ole ilmselt kõige olulisem ajaloolise tänavajoone markeerija. Tänavat on mujal aja jooksul lihtsalt laiemaks tehtud.

Liikluse rahustamiseks on igasuguseid võimalusi. Minu arvates võiksid linnaplaneerijad ja muinsuskaitsjad siin siiski kompromissi otsida. Autode liiklusummik ei ole parim lahendus ega teeni kuidagi ka jalakäijate, eriti kooli minevate laste turvalisuse huvisid.

Jaanis Prii
Kuressaare linnavolinik

Print Friendly, PDF & Email