Suve lõpp 1935 Saaremaa ajakirjanduses

JUHIB VÄGE: Ehkki fotosid Johannes Kivist, kes Kuressaare lahe Laiamadalale maailmarahupaleed kavandas, säilinud pole, avaldas Tallinnas ilmuv Uudisleht temast 1934. a sõbraliku šarži. Kivi on sellel kujutatud pühakuna, kelle saatjateks on miskipärast valitud tööerakondlane ja omal ajal tihedalt Saaremaaga seotud olnud Ants Piip (paremal) ja vapside liider Andres Larka (vasakul). Kivi taga sammuvad aga 1930. aastate Euroopa vägevad poliitikud: Briti peaminister James Ramsay MacDonald ning diktaatorid Adolf Hitler, Benito Mussolini ja Jossif Stalin. Foto: uudisleht

JUHIB VÄGE: Ehkki fotosid Johannes Kivist, kes Kuressaare lahe Laiamadalale maailmarahupaleed kavandas, säilinud pole, avaldas Tallinnas ilmuv Uudisleht temast 1934. a sõbraliku šarži. Kivi on sellel kujutatud pühakuna, kelle saatjateks on miskipärast valitud tööerakondlane ja omal ajal tihedalt Saaremaaga seotud olnud Ants Piip (paremal) ja vapside liider Andres Larka (vasakul). Kivi taga sammuvad aga 1930. aastate Euroopa vägevad poliitikud: Briti peaminister James Ramsay MacDonald ning diktaatorid Adolf Hitler, Benito Mussolini ja Jossif Stalin. Foto: uudisleht

Karistus ametniku roima eest ja maailmarahukeskus Laiamadalale

Kui lugesin kaheksakümne aasta taguse Saaremaa ainsa ajalehe Meie Maa suvehooaja lõpu viimaseid numbreid, torkas silma kaks skandaalihõngulist teemat: röövimine Lümanda vallas Kipi külas, mis lõppkokkuvõttes viis piirivalveülema tapmiseni Kuivastu sadamas, ja Kuressaaret väisanud veidrik, kes lootis Ameerika miljonäri Rockefelleri rahaga Laiamadalale luksusliku rahupalee rajada.

“Maailmarahu palee loomise kava Kuressaare lahe Laiamadalale?”, “Lootus on pandud Rockefelleri miljonitele”, “Rahuapostel Johannes Kivi ilmarahu teostamise idee”. Selliseid intrigeerivaid pealkirju kandis lugejate ligimeelitamiseks artikkel, mis ilmus Meie Maas 1935. aasta 28. augustil.

Kes siis ikkagi oli see veidrate mõtetega mees Johannes Kivi, keda 1930. aastate Eesti ajakirjandus nimetas Naatsaretist tõusnud prohvetiks, võrreldes teda koguni rahuapostel Johannesega?
Internetis surfamine ei andnud tema tausta kohta kahjuks eriti midagi. Teada on vaid, et 1930. aastatel elas see Eestimaa juurtega mees Berliinis ja pidas seal rätsepaametit.

Neil ärevatel aegadel, kui Saksamaal olid võimule tulnud natsid ja maailm seisis uue suurema sõja lävel, saatis Johannes Kivi Euroopa mõjuvõimsamatele riigipeadele läkituse, milles tegi ettepaneku igavese maailmarahu sõlmimiseks. Temalt on ilmunud kaks teost: 1928. aasta märtsis ilmus “Mein Friedenskampf” (“Minu rahuvõitlus”) ja 1934. aasta jaanuaris nägi trükivalgust brošüür “Die 14 neuen Friedenspunkte” (“14 uut rahupunkti”). Kes kooli ajalootundides veidigi viks ja usin olnud, peaks hästi teadma, et tegemist oli parafraseeringutega: 1918. aasta jaanuaris avaldas toonane USA president Woodrow Wilson oma 14 rahupunkti, tehes ettepaneku ilmasõja lõpetamiseks, 1920. aastate keskpaigas ilmus aga Adolf Hitleri “Mein Kampf”.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email