Kuressaare linna esimeseks aukodanikuks saab Arnold Rüütel (10)

AUKODANIK: Arnold Rüütel jäi viimati fotole Saksamaal toimunud laevaliini avamisel. Tulevane aukodanik istus ühes lauas (vasakult) Teele ja Virge Treieli ja Jüri Kanniga. Foto: Saaremaa Laevakompanii

AUKODANIK: Arnold Rüütel jäi viimati fotole Saksamaal toimunud laevaliini avamisel. Tulevane aukodanik istus ühes lauas (vasakult) Teele ja Virge Treieli ja Jüri Kanniga. Foto: Saaremaa Laevakompanii

Neljapäeval võttis Kuressaare linnavolikogu ühehäälselt vastu otsuse nimetada linna esimeseks aukodanikuks president Arnold Rüütel. Sellekohane medaljon ja tunnistus antakse Arnold Rüütlile üle 1. oktoobril.

25 aastat tagasi käis tollane ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel oktoobrikuu esimesel päeval Kuressaares, et anda linnavolikogule üle omavalitsusüksuse taastamist tähistav tunnistus ja panna linnapea Taivo Lõugule kaela ametikett. Ülemnõukogu 1990. aasta 25. septembri otsuse kohaselt said omavalitsusüksuse õigused esimestena Eestis Muhu vald ja Kuressaare linn.

“Volikogu sai eelnõu ja esildise Arnold Rüütli aukodanikuks nimetamise kohta linnavalitsuselt. Me võtsime selle oma neljapäevasel istungil ühehäälselt vastu.

Aukodaniku mõiste on linna põhimääruses juba ammu sees. Nüüd on ka statuut linnakodaniku komisjoni eestvedamisel välja töötatud. Arnold Rüütel väärib seda tiitlit, sest tema ju allkirjastas dokumendi, mis andis meie linnale omavalitsusüksuse õigused ja kohustused,” rääkis volikogu esimees Toomas Takkis.

Linnapea Madis Kallas ütles Saarte Häälele, et kuna linn valmistub tähistama veerandsaja aasta möödumist päevast, mil Kuressaarest sai iseseisev omavalitsusüksus, siis sündiski idee nimetada linna aukodanikuks Saaremaalt pärit Arnold Rüütel, kes 1990. aastal vastavale dokumendile alla kirjutas.

Kallas helistas ka Arnold Rüütlile, informeerides presidenti Kuressaare linnavalitsuses sündinud mõttest. “Arnold Rüütel oli meeldivalt üllatunud, tuletades meelde 25 aasta tagust aega. Ta lubas Kuressaares 1. oktoobril kohal olla,” lausus Kallas.

Eile pärastlõunal, kui Saarte Hääl Arnold Rüütliga ühendust võttis, oli president koos abikaasa Ingrid Rüütliga parasjagu Kuressaares. Kuidas president Rüütel Kuressaare linnapea teate vastu võttis? “See oli minu jaoks väga suur üllatus. Kohe mõtlesin, kas ma olen midagi suutnud selle imeilusa linna jaoks teha. Suvekuudel käime abikaasaga oma suvekodust peaaegu ülepäeviti Kuressaares. Meile siin väga meeldib,” märkis Arnold Rüütel.

Veel toonitas Rüütel, et Kuressaare linn ja Muhu vald olid Eestis kõige edukamad omavalitsuste reformimisel. Rüütli sõnul tegi Muhu ja Kuressaare kohta otsuse enam kui kahekümneliikmeline komisjon.

Hinnates linna arengut, rõhutas Arnold Rüütel, et vaatamata niinimetatud ääremaa staatusele on Kuressaare areng 25 aasta jooksul olnud silmnähtav.

“Kuressaare elanikud ja saarlased maapiirkondadest suhtuvad oma linna lugupidamisega. Seda kõike on tänavapildis ja kaunis mererannas näha. 25 aasta jooksul on palju ära tehtud ja kui praegu linnas ringi vaadata, siis tänavakorrastustööd käivad pidevalt. Kuressaare kasvab ja areneb pidevalt,” märkis president Rüütel.

Kuressaare linna teenetemärkidega tunnustatakse tublimaid linnakodanikke traditsiooni kohaselt Kuressaare sünnipäeval maikuus.

Print Friendly, PDF & Email