Kõik on uus septembrikuus? (3)

Õppeaasta algus on peredele, kus lapsed (taas) kooli lähevad, kulukas sündmus. Ilmselt seda kulukam, mida rohkem koolipinginühkijaid seal kasvab.

Saarte Hääl küsis Saaremaa lasterikaste perede ühenduse juhatusse kuuluvalt Ingrid Leemetilt ja Laura Leidaselt, kuidas nende pere kooliaastaks valmistub.

Ingrid Leemet, nelja lapse ema:

Meie peres on praegu kaks koolilast: üks läheb kaheksandasse, teine kuuendasse klassi. Kõige suurem kulu on meie pere jaoks uue kooliaastaga seoses jalanõud ja rõivad.

Kuna mõlemad meie pere koolilapsed on kasvueas, kulub rõivaid palju. Sama on jalanõudega. Õnneks ei ole me pidanud iga uue kooliaasta puhul täisvarustust uusi rõivaid ostma – üsna palju jääb üle sugulastelt. Kuna lapsed kasvavad riietest ruttu välja, et jõua nad üldjuhul oma rõivaid ära kulutada.

Jalanõud peavad olema head, head jalanõud on aga kallid. Summasid, mis laste kooliminekuks vajalike asjade ostmisele kulub, ma kokku löönud siiski ei ole.

Kuigi algklassidesse minevatele lastele tuleb korraga osta väga palju asju ja see on üsna kulukas, on siis mõneti hoopis lihtsam.

Mida suuremaks lapsed kasvavad, seda erinevamad on nende vajadused ja soovid. Teismelistel on juba väljakujunenud maitse, nad teavad, mis neile meeldib ja mis mitte. Alati nad kellegi teise vanade asjadega enam ei lepi, vaid tahavad uusi, päris enda omi. Ja ega taha ju lastele peale sundida rõivaid, mis neile sugugi meeltmööda ei ole.

Kõik kooliasjad meie peres veel ostetud ei ole. Üht-teist on eelmisest aastast olemas, osa koolitarbeid saame tänu Selveris toimunud kampaaniale “Lapsed kooli!” ja ülejäänu muretseme vastavalt vajadusele.

Laura Leidas, nelja lapse ema:

Eks see kooliaasta algus ole natuke kulukas küll, aga tänavu on see õnneks valutult läinud.

Minu lastest käib koolis kaks, üks neist on 17-aastane, teine 14. Väiksemad käivad alles lasteaias.

Koolitarvete pärast ma väga ei muretse – meie kampaania “Lapsed kooli” oli üsna edukas. Vihikuid-pliiatseid tuleb ikka osta, aga need on tavalised asjad. Suurem väljaminek on jalanõud ja rõivad, näiteks spordiriided ning koolikotid. Oma laste kiituseks pean ütlema, et õnneks ei ole nad valivad. Nad on tublid ega streigi, et üks või teine asi ei meeldi või tahavad just nimelt seda või seda. Kui soodushinda nähes midagi ära ostan, siis üldjuhul on lapsed ikka rõõmsad.

Kasutatud rõivaste poodidest leiab vahel väga kvaliteetset kaupa, olen sealt saanud lastele ilusaid jopesid ja dresse. Kuna elan aga maal, siis eriti sageli ma teise ringi poodidesse ei jõua ja häid asju seal ei trehva. Mille arvelt ma kokku hoida ei taha, on jalanõud. “Vuhvleid” osta ei tasu.

Mida suuremad on lapsed, seda lihtsamaks läheb. Kui lapsed käivad põhikoolis või gümnaasiumis, ei vaja nad enam nii palju asju.

Tunduvalt raskem on neis peredes, kus lapsed on väiksemad ja alles alustavad kooliteed või käivad algklassides. Minu tüdruk läheb järgmisel aastal esimesse klassi – siis on ostunimekiri päris pikk ja väljaminekud palju suuremad.