Geoloogid peavad Kaali järve töid vandalismiks (13)

RASKET RAUDA RIDAMISI: Valjala sepad Jaanus Lipp (vasakul) ja Ago Tänav on meistrimehed, kelle tööd kõrgelt hinnatakse. Endast parima annavad nad ka Kaali objektil. Teadlaste arvates ei oleks seda tööd kraatrinõlvadel vaja üldse teha. Foto: Aare Laine

RASKET RAUDA RIDAMISI: Valjala sepad Jaanus Lipp (vasakul) ja Ago Tänav on meistrimehed, kelle tööd kõrgelt hinnatakse. Endast parima annavad nad ka Kaali objektil. Teadlaste arvates ei oleks seda tööd kraatrinõlvadel vaja üldse teha. Foto: Aare Laine

Eesti teaduste akadeemia meteoriitika komisjoni esimees, geoloogiadoktor Jüri Plado nimetab Kaali peakraatris riigimetsa majandamise keskuse (RMK) tellimusel ette võetud rekonstrueerimistööd lausa vandalismiks.

“Me kaitseme igasuguseid olematuid objekte, nagu Tallinna lähedal olematuid maa-aluseid jõgesid, aga unikaalsest Kaali kraatrist sõidame lihtsalt üle. Ei ole mõistlik teha Kaali kraatrist vabaõhulava,” ütles Jüri Plado.

Tänavu mais alustas OÜ Mert Kaali peakraatri vallidele jalgraja rajamist ja metallist treppide paigaldamist. Eesti TA meteoriitika komisjoni liikmetes tekitab pahameelt ennekõike see, et rekonstrueerimistöödest ei suvatsetud teadlasi isegi informeerida, rääkimata projekti tutvustamisest ja kooskõlastamisest.

Akadeemik Anto Raukas, meteoriitika komisjoni endine esimees, teadlane, kes on aastakümneid uurinud Kaali kraatrivälja, on samuti nördinud. “Kogu praegust ettevõtmist võib nimetada stalinlikuks ümberkujundamiseks rahvusvahelise tähtsusega looduskaitseobjektil. Aastaid tagasi töötasime Kaalis poola teadlastega. Selleks, et teha peakraatri nõlvale väikest kaevist, oli vaja meteoriitika komisjoni, kohaliku omavalitsuse ja keskkonnainspektsiooni nõusolekut. Praegu aga rajatakse looduskaitseobjektile metallist treppe. Ette on võetud suuremahuline töö. Varasematel aastatel oleks see ilma meteoriitika komisjoni nõusolekuta lubamatu olnud,” imestas akadeemik Raukas.

Ilmselt on paljudel meeles president Lennart Meri irooniline märkus tema ametlikul Saaremaa visiidil kakskümmend aastat tagasi. Riigipea soovitas toona kraater kruusaga täita, kui saarlased ei oska haruldase loodusmälestisega midagi ette võtta.

Mullu märtsis avaldas Saarte Hääles oma mõtteid Kaali kraatrist SA Saaremaa Turism nõukogu esimees Margus Mölder, öeldes, et Kaali järv ja selle ümbrus võiksid jääda nii, nagu nad on. “See on ju pigem loodus- või geoloogiline objekt kui turismiatraktsioon. Täna võib vaielda isegi selle üle, kas seal on tehtud vähe või palju,” väitis kogenud turismiedendaja.

Seitse aastat tagasi tutvustas geoloogiadoktor Jüri Plado Kaali kraatrit rahvusvahelisel seminaril Euroopa riikide teadlastele. Möödunud aastal juhendas ta Kaalis taas rahvusvahelist ekspeditsiooni.

Eile ütles Plado, et tema teada ei ole käimasoleva projekti tarvis ühtegi konkurssi välja kuulutatud. “Töid alustati projekti alusel, mille on kinnitanud vastavad ametkonnad, nii muinsuskaitse- kui ka keskkonnaamet. Juriidiliselt on kõik korrektne. Nii vastati minu järelepärimisele,” ütles Plado.

Veel toonitas teadlane, et Kaali kraater annab pildi unikaalsest struktuurist. “Me võime ühe käe sõrmedel selliseid vaadeldavaid struktuure maailmas üles lugeda. Ja nüüd ühel hetkel ei ole meil selle rahaga midagi peale hakata. Me hakkame sinna treppe sisse ehitama. Sellega hävitame loodust. Maailmas püütakse selliseid objekte hoida. Objekti arendus peaks jääma Kaali kraatri kõrvale,” rääkis Plado.

Teisipäeval vedasid OÜ Mert töömehed kraatrinõlvadele jalgraja jaoks täidet. Ehitusmeeste arvates ei pea huvilised nüüd enam kivide vahel ukerdama, nad saavad kraatrit ohutult vaadelda uuelt trepilt ja selle alumiselt platvormilt.

Ehitajad teevad oma tööd projekti järgi ja korralikult. Küll aga kerkib ilmselt paljudele loodusest lugu pidavatele inimestele pähe mõte, kas sellised metallist konstruktsioonid ikka sobivad loodusharuldusega kokku.

RMK loodushoiuosakonna saarte piirkonna külastusjuhi Üllar Soonikuga, selle objekti kontaktisikuga, loo autoril eile telefonitsi ühendust saada ei õnnestunud.

“Mis tehtud, see tehtud. Ehitust enam peatada ei saa, aga üks läbimõtlemata tegu on see küll,” rõhutas akadeemik Anto Raukas.

Print Friendly, PDF & Email