Minister Urmas Kruuse lubas Saaremaale mobiilset seapõletit (9)

MURES: Maavanem Kaido Kaasik (vasakul) ja minister Urmas Kruuse lubavad, et Saaremaal ollakse valmis katku tulekuks. Foto: Tambet Allik

MURES: Maavanem Kaido Kaasik (vasakul) ja minister Urmas Kruuse lubavad, et Saaremaal ollakse valmis katku tulekuks.
Foto: Tambet Allik

“Peame tegema kõik selleks, et seakatk Saaremaale ei jõuakski,” ütleb minister Urmas Kruuse.

Eile Saare maavalitsuses maavanema, omavalitsusjuhtide, veterinaarameti töötajate, põllumeeste ja jahimeestega kohtunud maaeluminister Urmas Kruuse ütles pärast kohtumist, et sigade Aafrika katku Saaremaale jõudmise riski saaks vähendada, kui loomsete jäätmete igapäevase mandrile vedamise asemel hakataks maakonna kõiki kohapeal tekkivaid loomseid jäätmeid töötlema mobiilse seapõleti abil.

Üks suuremaid riske on ministri sõnul seotud metsaveoautodega, mis liiguvad Eestis palju ringi ja on seetõttu kõrgendatud ohuallikaks. “Desomattide kasutamine kõikide saare elanike või külaliste jaoks ei ole efektiivne. Sigade väljavedu siit lõpetada ei saa. Küll aga oleks mõistlik jäätmeid vedavate Vireeni autode asemel mobiilse seapõleti statsionaarselt saarele toomine,” pakkus minister välja lahenduse. Tema arvates võiks AS Vireen keskenduda vaid tagajärgede likvideerimisele ja sel ajal täidaksid igapäevaseid ülesandeid nende Leedu kolleegid.

Kohtumisel arutati ka võimalike taudikollete likvideerimist saarel. “Saaremaal on sobiva matmispaiga leidmine keskkonnakaitse seisukohalt keeruline. Matmine on viimane lahendus, kuid kui see vajadus peaks tekkima, peab ohutu matmispaik valmis olema,” lisas Kruuse. Seni ühtegi kohta veel välja valitud pole.

Jahimehed kinnitasid ministrile, et nad on metssigade arvukuse vähendamiseks valmis. “Taudivaba Saaremaa loob eelduse, et siit kütitud metssiga jõuab enne Euroopa turule kui mõnest teisest Eesti piirkonnast. Eetilised piirid peaksid aga paigas olema. Arutu sigade tapmine pearaha eest ei ole vahest õige,” lausus Kruuse. Kui üle jäätunud mere võivad saarele jõuda nakatunud metssead Lätist ja mandrilt, siis külma talve korral peaks metssigade populatsioon hoopis vähenema. “Tahaks loota, et loodus tuleb meile siinkohal appi,” sõnas minister.

Algaval jahihooajal peavad jahimehed suurt rõhku panema enesedistsipliinile. “Kuuldavasti on jahimeestel näiteks eraldi riided mandri ja saarte jaoks. Mis puudutab jahituriste Soomest, siis Soome pool on ise ka hirmul. Neil ei ole endal palju metssigu ja seega kehtestatakse sealgi varsti täiendavad nõuded,” rääkis Kruuse.

Print Friendly, PDF & Email