Saarlasest sõjakurjategija võis langeda juutide ohvriks (14)

KAKS TÕDE: Kui teated massimõrvadest Kalevi-Liival jõudsid maailma ajakirjandusse, ütles end koos perega Winnipegis sisse seadnud endine Jägala koonduslaagri komandant Aleksander Laak Kanada ajakirjanikele, et see on kommunistide propaganda ja tema pole Jägala laagrist kunagi kuulnudki. Saaremaa ajalehes meenutas aga tema tookordne autojuht Arnold Madar, et Jägala laagris tapeti kogu aeg inimesi ning kõikidest tapmistest võttis vahetult osa laagri komandant Laak.

KAKS TÕDE: Kui teated massimõrvadest Kalevi-Liival jõudsid maailma ajakirjandusse, ütles end koos perega Winnipegis sisse seadnud endine Jägala koonduslaagri komandant Aleksander Laak Kanada ajakirjanikele, et see on kommunistide propaganda ja tema pole Jägala laagrist kunagi kuulnudki. Saaremaa ajalehes meenutas aga tema tookordne autojuht Arnold Madar, et Jägala laagris tapeti kogu aeg inimesi ning kõikidest tapmistest võttis vahetult osa laagri komandant Laak.

24. augustil 1960 Kanadas Winnipegis suure pere keskel oma 53. sünnipäeva tähistades ei osanud Pöide vallas Väikese väina äärses Nenu külas 1907. aasta 11. augustil (vkj) Juuli Laagi vallaslapsena sündinud ja 19. augustil Tornimäe õigeusukirikus Aleksandriks ristitud mees kartagi, et vaid mõne päeva pärast vallandub sündmuste jada, mis vaevalt nädalaga viib ta elutee vältimatu lõpuni.

29. augustil jõudis Kanada ajalehtedesse Nõukogude Liidu uudisteagentuuri TASS teadaanne, et Winnipegis elab endine natside Eesti vangilaagri komandant, kes ostis seal maja massimõrvade ohvritelt röövitud väärtasjade müügist saadud tulu eest.

30. augustil Aleksander Laagi kodusaare ajalehes Kommunismi Ehitaja ilmunud artiklis “Avastati veel ühe fašistide metsiku kuritöö jäljed” väideti, et Tallinnast 30 km kaugusel Kalevi-Liival tapsid fašistid aastatel 1942–1943 üle 3000 inimese. “Kohtulikul uurimisel tehti kindlaks, et elajalikke massimõrvasid juhatas vahetult endine Jägala laagri komandant, praegune emigrant Aleksander Laak. Tema laskis isiklikult maha suure osa inimesi. Praegu elutseb see inimvärdjas – Aleksander Laak – Kanadas. Riisutud varaga hankis ta endale mugava villa ja sõidab luksuslikus autos,” kirjutas ajaleht.

“Sõjast häiritud elud”

Mõistagi äratas TASS-i teadaanne nii Kanada ajakirjanike kui ka ametivõimude huvi. 31. augustil vahendas ajaleht Ottawa Citizen natslikuks sõjakurjategijaks tembeldatud Winnipegi mehe perekonnaliikmete kirjeldust oma pingutustest Kanadas, et “lappida kokku oma sõjast häiritud elud”. Nad rääkisid, kuidas endine Eesti armee ohvitser ja vanglaülem töötas töölisena vaid 65 sendi eest tunnis, säästes iga penni, et anda uus elu Kanadas oma naisele ja neljale lapsele. Mees ise, kelle nime ajaleht tema palvel ei avaldanud, oli venelaste süüdistustest ja neist põhjustatud pikast ülekuulamisest šokeerituna sulgenud end magamistuppa ja keeldunud ajakirjanikega kohtumast.

Mehe abikaasa aga jutustas ajakirjanikele, kuidas 1948. aastal Kanadasse tulnud mees töötas Ontario hüdroelektrijaamades töölisena ja alles kaheksa kuud hiljem tõi naise, kolm poega ja tütre Euroopast järele. 1950. aastal kolis perekond Winnipegi.

“Töötasid kõik – naine, kes Eestis oli raamatupidaja, hakkas koduabiliseks, pojad kandsid ajalehti laiali,” kirjeldas Ottawa Citizen kaastundlikult algul korterit üürinud ja siis maja ostnud pere pingutusi. 1959. aasta novembris müüs pere selle maja ja ostis 11 000 dollari eest uue. “Meil kulus selleks 12 aastat,” kurtis naine, “ma pole endale isegi karusnahkset kasukat osta saanud. Ja nüüd nad ütlevad, et me varastasime raha!”

Eestis elavate sugulaste kohta ütles naine, et abikaasa ema oli saadetud seitsmeks ja pooleks aastaks Siberisse. “Ja mul on õde Siberis. Ma ei usu, et ta kunagi tagasi tuleb.” Ajaleht mainis ka, et mehe üle 70-aastane ema saadeti umbes kolme aasta eest tagasi Eestisse ning nähtavasti aitas just Kanadast emale saadetud kiri kommunistidel jälile saada, kus tagaotsitav asub.

Võttis endalt elu

Väidetavast massimõrvarist oli Kanadas põhjust jälle kirjutada juba nädala pärast. “Immigratsiooniamet uurib 53-aastase Alex Laagi Kanadasse sisselaskmise asjaolusid,” teatas Ottawa Citizen 7. septembril 1960 nüüd juba mehe nime varjamata, lisades, et kommunistide poolt massimõrvade eest tagaotsitav immigrant “pani eile õhtul toime enesetapu, puues end garaaži sarika külge”. Laagi leidis garaažist õhtusöögi ajal üks pereliikmetest ning kohalekutsutud politseil ei õnnestunud teda elustada. Provintsi koroner dr I. O. Fryer ütles, et Laak poos end ise ja mingit uurimist ei tule, nentis ajaleht.

Immigratsiooniameti teatel saabus Laak Kanadasse Halifaxi lennuväljale Itaaliast Genovast aprillis 1948. Politsei andmeil oli Laak 1955. aastal palgatud Kanada riigikaitseametkonna tsiviiltöötajaks.

Ajaleht meenutas, et alles hiljuti lükkas Laak tagasi TASS-i väite rohkem kui 3000 isiku surnukspiinamisest Jägala laagri komandandi isiklikul juhtimisel, öeldes, et see on “99 protsenti vale… see on ainult kommunistlik propaganda.” Laagi sõnul olnud ta Eesti armees ja võidelnud venelaste vastu. Saksa okupatsiooni ajal oli ta Tallinna keskvangla ülem ja tal olevat “kontakte olnud süüdimõistetute, kuid mitte kunagi poliitvangidega”.

“Ta ütles, et elas oma perega rahulikku elu kaugel eksekutsioonide toimepanemise kohast sel ajal, kui need väidetavalt 1942.–1943. aastal aset leidsid. Ta ütles, et pole kunagi kuulnud Jägala vangilaagrist,” kirjutas Ottawa Citizen.

Tõnu Prei

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email