KAKS TÕDE: Kui teated massimõrvadest Kalevi-Liival jõudsid maailma ajakirjandusse, ütles end koos perega Winnipegis sisse seadnud endine Jägala koonduslaagri komandant Aleksander Laak Kanada ajakirjanikele, et see on kommunistide propaganda ja tema pole Jägala laagrist kunagi kuulnudki. Saaremaa ajalehes meenutas aga tema tookordne autojuht Arnold Madar, et Jägala laagris tapeti kogu aeg inimesi ning kõikidest tapmistest võttis vahetult osa laagri komandant Laak.
24. augustil 1960 Kanadas Winnipegis suure pere keskel oma 53. sünnipäeva tähistades ei osanud Pöide vallas Väikese väina äärses Nenu külas 1907. aasta 11. augustil (vkj) Juuli Laagi vallaslapsena sündinud ja 19. augustil Tornimäe õigeusukirikus Aleksandriks ristitud mees kartagi, et vaid mõne päeva pärast vallandub sündmuste jada, mis vaevalt nädalaga viib ta elutee vältimatu lõpuni.
29. augustil jõudis Kanada ajalehtedesse Nõukogude Liidu uudisteagentuuri TASS teadaanne, et Winnipegis elab endine natside Eesti vangilaagri komandant, kes ostis seal maja massimõrvade ohvritelt röövitud väärtasjade müügist saadud tulu eest.
30. augustil Aleksander Laagi kodusaare ajalehes Kommunismi Ehitaja ilmunud artiklis “Avastati veel ühe fašistide metsiku kuritöö jäljed” väideti, et Tallinnast 30 km kaugusel Kalevi-Liival tapsid fašistid aastatel 1942–1943 üle 3000 inimese. “Kohtulikul uurimisel tehti kindlaks, et elajalikke massimõrvasid juhatas vahetult endine Jägala laagri komandant, praegune emigrant Aleksander Laak. Tema laskis isiklikult maha suure osa inimesi. Praegu elutseb see inimvärdjas – Aleksander Laak – Kanadas. Riisutud varaga hankis ta endale mugava villa ja sõidab luksuslikus autos,” kirjutas ajaleht.
“Sõjast häiritud elud”
Mõistagi äratas TASS-i teadaanne nii Kanada ajakirjanike kui ka ametivõimude huvi. 31. augustil vahendas ajaleht Ottawa Citizen natslikuks sõjakurjategijaks tembeldatud Winnipegi mehe perekonnaliikmete kirjeldust oma pingutustest Kanadas, et “lappida kokku oma sõjast häiritud elud”. Nad rääkisid, kuidas endine Eesti armee ohvitser ja vanglaülem töötas töölisena vaid 65 sendi eest tunnis, säästes iga penni, et anda uus elu Kanadas oma naisele ja neljale lapsele. Mees ise, kelle nime ajaleht tema palvel ei avaldanud, oli venelaste süüdistustest ja neist põhjustatud pikast ülekuulamisest šokeerituna sulgenud end magamistuppa ja keeldunud ajakirjanikega kohtumast.
Mehe abikaasa aga jutustas ajakirjanikele, kuidas 1948. aastal Kanadasse tulnud mees töötas Ontario hüdroelektrijaamades töölisena ja alles kaheksa kuud hiljem tõi naise, kolm poega ja tütre Euroopast järele. 1950. aastal kolis perekond Winnipegi.
“Töötasid kõik – naine, kes Eestis oli raamatupidaja, hakkas koduabiliseks, pojad kandsid ajalehti laiali,” kirjeldas Ottawa Citizen kaastundlikult algul korterit üürinud ja siis maja ostnud pere pingutusi. 1959. aasta novembris müüs pere selle maja ja ostis 11 000 dollari eest uue. “Meil kulus selleks 12 aastat,” kurtis naine, “ma pole endale isegi karusnahkset kasukat osta saanud. Ja nüüd nad ütlevad, et me varastasime raha!”
Eestis elavate sugulaste kohta ütles naine, et abikaasa ema oli saadetud seitsmeks ja pooleks aastaks Siberisse. “Ja mul on õde Siberis. Ma ei usu, et ta kunagi tagasi tuleb.” Ajaleht mainis ka, et mehe üle 70-aastane ema saadeti umbes kolme aasta eest tagasi Eestisse ning nähtavasti aitas just Kanadast emale saadetud kiri kommunistidel jälile saada, kus tagaotsitav asub.
Võttis endalt elu
Väidetavast massimõrvarist oli Kanadas põhjust jälle kirjutada juba nädala pärast. “Immigratsiooniamet uurib 53-aastase Alex Laagi Kanadasse sisselaskmise asjaolusid,” teatas Ottawa Citizen 7. septembril 1960 nüüd juba mehe nime varjamata, lisades, et kommunistide poolt massimõrvade eest tagaotsitav immigrant “pani eile õhtul toime enesetapu, puues end garaaži sarika külge”. Laagi leidis garaažist õhtusöögi ajal üks pereliikmetest ning kohalekutsutud politseil ei õnnestunud teda elustada. Provintsi koroner dr I. O. Fryer ütles, et Laak poos end ise ja mingit uurimist ei tule, nentis ajaleht.
Immigratsiooniameti teatel saabus Laak Kanadasse Halifaxi lennuväljale Itaaliast Genovast aprillis 1948. Politsei andmeil oli Laak 1955. aastal palgatud Kanada riigikaitseametkonna tsiviiltöötajaks.
Ajaleht meenutas, et alles hiljuti lükkas Laak tagasi TASS-i väite rohkem kui 3000 isiku surnukspiinamisest Jägala laagri komandandi isiklikul juhtimisel, öeldes, et see on “99 protsenti vale… see on ainult kommunistlik propaganda.” Laagi sõnul olnud ta Eesti armees ja võidelnud venelaste vastu. Saksa okupatsiooni ajal oli ta Tallinna keskvangla ülem ja tal olevat “kontakte olnud süüdimõistetute, kuid mitte kunagi poliitvangidega”.
“Ta ütles, et elas oma perega rahulikku elu kaugel eksekutsioonide toimepanemise kohast sel ajal, kui need väidetavalt 1942.–1943. aastal aset leidsid. Ta ütles, et pole kunagi kuulnud Jägala vangilaagrist,” kirjutas Ottawa Citizen.
Tõnu Prei
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
pommitati surnuks 1000 palestiina last,käsu andjat patsutavad õlale kõik euroopa juhid,”euroopalikud väärtused”.
Lugege ka https://et.wikipedia.org/wiki/Koovi_kool.
Igal rahval on omad mitteinimesed!Ei tohi grupi värdjate pärast kogu rahvast süüdistada.Ja igas pereski on oma kirju lammas!
Tuleb nentida et ka mina ei salli kommuniste ja sioniste.
Totter on hakata kellegi kuritegusid õigustama sellega, et keegi teine tegi kunagi ka. Et kui mõni juut on kusagil kellegil naha üle kõrvade tõmmanud, siis seetõttu on kõik juudid nende kallal toime pandud kuriteod ära teeninud. Ühte moodi elajad ja mitte-inimesed on nii need, kes lossihoovis 1941. aastal piinasid ja tapsid kui need, kes 1942.-1943. Kalevi-Liival oma kuritöösid toime panid. Kui juudipoiss on kasvult väiksem ja mõtlemiselt kiirem kui põhja-eurooplane, siis peab ta kuidagi ju oma häid omadusi konkurentsis kasutama, et looduslikus valikus mitte alla jääda suuremale, tugevamale, aga paraku tihti ka pikatoimelisemale Põhja-Eurooplasele. Kui ta oma mõistust kasutades tõmbab naha üle kõrvade, siis on väärib ta seadusjärgset karistust, mitte valimatut tapmist ja hävitamist gaasikambris. Seadusi kodanike kaitseks annab välja seadusandja, keda kodanik ise saab ju valida.
Tubli, SH – jätkuvalt toimub mäng ühte väravasse elik kiidame heaks “NLKP XXIV Kongressi” otsused URAAA, tovarisi – “Kindlalt edasi!” …. üle kuristiku ääre alla!
On küll! Eriti totter on võrrelda eestlaste sõjaaegset väljarännet tänaste “mugavuspagulastega”. Selleks peab olema dementne seniilist lollpea, kes tõeste vastuargumentide puudumisel hakkab karjuma parteipoolseid loosungeid või sildistama.
Niipalju siis EV Põhiseadusega “garanteeritud” sõna”vabadusest” :-)
Kommentaar, mis SH kajastust ei leidnud, leiad Delfi-st sama pealkirja alt.
Siin pole midagi väljamõeldut.Laulgi on, et me kolmekesi tuleme: Gerrets,Viik ja Laak.Meil jalas püksid verised ja rinnal automaat.Rohkem enam ei mäleta.
Loe Siioni tarkade protokolle ja sa saad teada, mida mittejuutidega ette võetakse. Sakslased tapsid vihkasid õigustatult juute.
Pole need juudid pailapsed midagi. Ikka Übermenschlikkus lööb välja. Aga seda tehku nad oma kodus Iisraelis.
Ei saa kuidagi nõustuda NLKP ega ka komministliku reziimiga.
Koonduslaagrid ja sunnitöö leiutasid kommunistid juba 1917 aastal, hiljem loodi kurikuulus Gulag 1930 aastal
Loojad olid kahjuks juudid, kes saatuse irooniana said sama jõleduse osaliseks, mille nad ise olid loonud.
Juudi kommunistlikus rešiimis
Vladimir Uljanov(Lenin) ema Maria Uljanova poolt juut ja Feliks Edmundovitš Dzeržinski (õieti Rufin)
poola juut , neid oli veel Lev Trotski (õieti Leiba Brons-tein),
Grigori Zinovjev (õieti Gerson Radomõlski),
Lev Kamenev (õieti Rosenfeld), Grigori Sokolnikov (õieti Brilliant),
Jakov Sverdlov (õieti Jankel-Aron Solomon), Moisei Uritski (õieti Boetski) ja lõpuks pooljuut Jossif Stalin
Õppige ajalugu, muidu elate tulevikuta.
Koonduslaagrid ja sunnitöö ei leiutanud kommunistid 1917. Juba 1920. aastal oli Nõukogude Venemaal üle kolmesaja koonduslaagri ja need ei olnud mitte nullist ehitatud Urve Palo parvlaevad.
Natsisaksamaa koonduslaagrid on tsaarivenemaal ehitusinseneriks saanu diplomitöö. Isegi kaasaegne USA tegi oma koondulaagrid, kuhu II maailmasõja ajal koondati USAs elavad jaapanlased, sama projekti järgi. Koonduslaagrite idee kuulubki USAle. USA kodusõja ajal loodi koonduslagrid lõunaosariiklaste ja nende toetajate jaoks. Buuri sõja ajal rajasid koonduslaagreid britid.
Koonduslaagrite idee on palju vanem, kui 1917 aasta kommunistid. 1917 aastaks oli olemas juba ühe juudi leiutatud toimiv ja effektiivne mudel, mida üle maailma kasutusele võeti.
Õppige ajalugu, muidu elate tulevikuta.
Minu vanaema juurde pandi sõja ajal korterisse saksa ohvitser (austerlane, sõjaväe arst). Vanaisa oli sel ajal metsas (nii vene- kui saksaajal). No sakslane vaatas, et kuue väikese lapsega (seitsmes võeti juba saksa sõjaväkke) üksik naisterahvas ja ühesõnaga organiseeris koonduslaagrist ühe juudiperekonna vanaemale majapidamistööle appi. No ja olidki nad kogu selle koonduslaagri aja kenasti minu vanaema majas lastetoas koos oma kompsudega. Sakslane pesitses magamistoas, juudid lastetoas, vanaema lastega elutoas ja köök oli siis neutraalne ala, kus kõik kokku said. Ühel ilusal päeval, ütles sakslane, et nüüd on juutidel ahu minek…. Vanaema võttis pikema jututa juudid sappa ja viis rannakülla, organiseeris oma rahade, viie liitri koore ja purgitäie kanarbikumee eest paadi ja lasi nad rootsi viia.
Selle eest tahtsid sakslased ta enda ahju saata. Nädal aega mõnitati ja hoiti teda koonduslaagri barakis. Kaks korda rivistati koos mahalastavatega ülesse. Lapsed istusid kodus näljas…
Aitas jälle seesamune austerlane.
Aasta oli siis vist 1969, kui tuli USA-st juutidelt kiri….
Mäletan väga selgelt, kuidas vanaema pani prillid ette ja istus kirja lugema….
Luges kirja läbi, võttis prillid eest, oli tükk aega vait ja siis ütles:” Aitäh ei ütelnudki…!”
Kui küsisime, et mida nad siis kirjutasid? Ütles vanaema, et käskisid mahajäänud kompsud USA-sse järgi saata, millele järgnes pikk loetelu maha jäänud asjadest.