Vjatšeslav Leedo: parvlaevaliin Eestist kaugemal tulnuks nagunii (3)

SAARLASTELT SAKSLASTELE: Vihmast hoolimata keerutasid Viirelinnu tantsijad laevaliini avamist uudistama tulnutele tervituseks rahvatantsu. Foto: Saarte Hääl

SAARLASTELT SAKSLASTELE: Vihmast hoolimata keerutasid Viirelinnu tantsijad laevaliini avamist uudistama tulnutele tervituseks rahvatantsu.
Foto: Saarte Hääl

Vahetult enne Cuxhaveni-Brunsbütteli liini avamist Saksamaal ütles Saaremaa Laevakompanii (SLK) omanik Vjatšeslav Leedo, et tema soov on alati olnud avada kunagi laevaliin ka Eestist kaugemal.

Vjatšeslav Leedo kinnitusel sündis uus reisiliin Saksamaal kohalike elanike tahtmisel. “Kui me oleks pidanud peale käima, siis seda poleks,” tõdes ta usutluses Kadi raadiole.

Leedo sõnul on uskumatu, kui suures vaimustuses liinist on kohalikud võimuesindajad ja tavalised inimesed ning millist igakülgset abi SLK-le osutatud on. “Oleme ka Saaremaal teinud vajalikku tööd, aga päris niisugust toetust näinud ei ole. See võlus, et kõik need inimesed seda liiklust tahavad.”

Sarnaselt Saksamaa liiniga oli ka nt Ventspilsi liini puhul nn teine osapool liinist huvitatud. Sealgi tahtsid linn, võimud ja kohalikud elanikud laevaliini väga. Erinevus oli aga selles, et Eesti poolt – välja arvatud mõne turismifirma juhid ja Mihkel Undrest, kes oli seotud sadama poole pealt – oli suhtumine üsna ükskõikne. Kui liin seiskus, selgus, et see oli siiski vajalik.

Sealset laevaliini on üritatud käivitada ka varem ja “kosilasi” sellele on olnud mitmeid. Käed löödi aga saarlastega. “Ilmselt on nad näinud meie laevu, arenguid. Nad nägid, et oskame tööd teha,” arvas ta vastuseks küsimusele, kuidas SLK sakslaste südamed võis võita.

Leedo kinnitusel valmib üks laev veel. Tema sõnul oli SLK idee enne uute laevade valmimist selline, et neli laeva ehitatakse valmis ja siis ehitatakse veel mõni, sest kuskile tahtis SLK nagunii laieneda. “Minu unistus on olnud, et kui töötame Saaremaal, siis on meil vähemalt üks liin kaugemal, et meie meremehed saaksid käia ka mujal praktikal,” selgitas ta.

Laevaliini avamisel viibinud president Arnold Rüütli hinnangul oli tegemist olulise sündmusega. Tema sõnul võtab SLK suure vastutuse, minnes nii nõudlikku ühiskonda teadmisega, et suudab täita kõik soovid, mis seal esitatakse. “Sellega võime öelda, et olemegi jõudnud nii kaugele, et võime minna oma teenustega välisturule.”

Rüütel on seda meelt, et Eesti ei ole tegelenud oma riigi merenduspoliitikaga piisavalt. Ta märkis, et 1939. aastal oli meie merelaevandus rahvusvaheliselt tunnustatud. “Sellele ei pööratud aga vajalikku tähelepanu, et ära kasutada olemasolev baas, seda kaasajastada ja leida rahvusvaheline turg,” märkis Rüütel. Tema hinnangul aidanuks see Eesti majanduse arengu kiirendamisele kaasa.Samas arvas ta, et nüüdki pole hiljaks jäädud. “Usun, et seda on võimalik ka praegu arendada, aga nüüd on selleks vaja palju rohkem ressursse.” Ühtlasi on ta veendunud, et ka merehariduse andmist tuleb Eestis arendada. Seejuures võiks rakendusliku hariduse andmine olla just Saaremaal.

Cuxhavenis kolmapäeval peetud laevade ristsetele ja rahvapeole tuli üle kahe tuhande inimese. Üritustest võtsid osa ka Alam-Saksi liidumaa majandusminister Ulrich Getsch ja Schleswig-Holsteini liidumaa majandusminister Reinhard Meyer. Rahvapeol said sakslased nautida saarlaste etteasteid – rahvatantsurühma Viirelind, Reet Lõugast akordionil ja Teele Viirat ühes bändiga, kuhu kuulub ka Mai Agan.


 

Regulaarliin üle 14 aasta

Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel pole regulaarset laevaühendust olnud 14 aastat. Nüüd avatud liin taastab trassi põhja-lõuna suunalises liikluses Saksamaa ja Taani vahel ning vähendab Hamburgi ja Elbtunneli kui liiklussõlme koormust.

Eksperdid näevad Brunsbütteli ja Cuxhaveni laevaühendusel kõrget potentsiaali. Rostocki planeerimis- ja inseneribüroo BalticMarineConsult GmbH hindas juba 2012. aastal koostatud uuringus liini aastaseks liiklusmahuks 265 000 sõiduautot, 625 000 reisijat ja 48 000 kaubaühikut.

Piletimüügisüsteemi uuele liinile on Saksamaa jaoks kohandanud sama süsteemi Eestis loonud Tuule Piletikeskus OÜ. Liinil toimub päevas kuni 12 väljumist mõlemas suunas ning kaks laeva sõidavad 90-minutilise intervalliga. Sõit kestab ca 70 minutit.

Print Friendly, PDF & Email