Sass sai põletusmatuse (4)

Sass sai põletusmatuseAleksander Heintalu ehk Vigala Sass suri pärast pikka võitlust vähiga sel kolmapäeval. Sassi keha põletati kodutalu maadel tema oma soovi kohaselt tuleriidal.

Aleksandri sõber Elo Liiv Sassi siit ilmast lahkumise üksikasjadest lähemalt rääkida ei soovinud, kuna see on pereliikmete jaoks isiklik teema. Samas kinnitas ta, et kõik on hästi ning sügisesel pööripäeval toimub Sassi soovide kohaselt nn riituse teine osa, kus tema tuhk saab kohtadesse nii merel kui ka maal vastavalt Sassi tahtmisele. “Kõik on tema soovide järgi tehtud nii hästi, kui on suudetud ja osatud,” ütles Elo. “Kõik on juba hästi.”

Elo sõnul lahkus Sass kolmapäeva õhtul rahulikult, naeratus näol. Naise sõnul teadis Sass ette, et tema minek tuleb just sel päeval. “Nii valmistas ta ka kõiki lähedasi selleks ette. Ta ise oli valmis, et nüüd on kõik,” rääkis Elo Liiv. “Ja kõik juhtuski nii.”

Mõned tunnid enne surma rääkis Sass veel oma lähedase sõbra Jaak Reinmetsaga juttu. “Kella neljast tulin ära, siis ta rääkis mulle oma viimased mõtted ja 3,5 tundi hiljem ta lahkus,” tõdes Reinmets.

Juba enne olla Sass rääkinud vaevaliselt ja katkendlikult. “Oli näha, et pikalt teda enam ei ole,” sõnas Reinmets. “Viimased jutud olid seotud Sassi võimega inimeste mõtteid lugeda. Sass ütles nii, et selleks peab olema inimese kõrval, kui oled kõrval, siis on see võimalik,” rääkis Reinmets nende viimasest vestlusest.

Matusel vaid lähedased

Reinmetsa sõnul põletati Sassi keha tuleriidal üleeile öösel kell 24. Enne oli saadud surmatunnistus.

Riit oli Sassi palvel tehtud tema talumaadele valmis juba enne jaanipäeva. Nimelt oli Sass kord lubanud, et läheb juba elusast peast lõkkesse. Tal oli see plaan Reinmetsa sõnul täiesti olemas, kuid lähedaste palvel ta siiski loobus sellest. “Selgitasin ka talle, et meil kui tema lähedastel võib pärast tekkida pahandusi,” märkis Reinmets.

Viisi, mil moel matusetalitus läbi viia, oli Sass Reinmetsa sõnul varem asjaosalistele selgitanud. Matusel osales veidi üle kümne inimese, ütles Reinmets, kelle teada on lähiaastatel vähemalt üks taoline matus Eestis veel aset leidnud.

Elo Liiv usub, et 12 aastat haigusega võidelnud Sass on nüüd rahus. Ka tema kodukohas Männisalus on kuidagi rahulik olla. Elol on raske, üdini kurb olla, kuna Sass ise tegi talle omaseid võllanalju kuni lõpuni. “Korralik käsk oli tal ka, et keegi ei tohi halada ja nutta. Pigem laulda ja olla lihtsalt… surm on ju sünd teisele teele.”

Elo nentis, et kuigi öeldakse, et asendamatuid ei ole, ent kui ikkagi taolised suurmehed lahkuvad, siis keegi teine ju nii täpselt ja samamoodi sama asja edasi ei aja. Sassi jäädakse kindlasti mäletama ja igatsema. “Karismaatiline, nagu ta oli. Nii oma heades kui halbades omadustes. Kordumatu ja väga töökas.”

Jaak Reinmets pidas Sassist väga lugu. “Sass püüdis rõhutada, et oleme vana ja tugev rahvas, kelle kombeid esile tõsta,” sõnas Reinmets ja lisas: “Tema rahvuslus mulle meeldis.” Lisaks oli Sass Reinmetsa sõnul suurte teadmistega mees, kes oskas alati igale küsimusele vastata ja ka rasketel teemadel rääkida.

21 aastat Sassiga seotud Elo nägi viimse hetkeni kõrvalt, kuidas Sass aina nuputas ja töötas taimeravi vallas. Sel perioodil, mil ta haige oli, võitles ta keskendunult ka oma haigusega.

Jonni ei jätnud

“Kui ta muuga parasjagu ei tegelenud, siis sellega ta tegeles kindlasti,” kinnitas Elo. “Ta pidas vastu ja oli vapper ega jätnud jonni ja ei andnud alla. Hirmu tal ei olnud, kuna hirm sööb inimest. Tema oli pidevas otsimises, et lahendusi leida, ja eks ta leidis ka.”

Sassi avastustest on edaspidi abi teistel. “Meditsiini ja taimeravi koostöö toimib tegelikult,” kinnitas Elo Liiv. Ta lisas, et Sassi majapidamise jätab pere kindlasti alles ja midagi seal muuta või seda müüa neil plaanis ei ole.

Aleksander Heintalu oli eelkõige tuntud kui ravitseja ja publitsist. Ta andis välja mitmeid teoseid, mis olid peaasjalikult seotud ravimtaimede ja ravitsemisega. Heintalul oli ka doktorikraad põllumajanduse alal. Tema viimane kodukoht oli Leisi vallas Triigi külas. Kokku oli Sassil viis last.

Kertu Kalmus, Raido Kahm


Aleksander Heintalu

31.05.1941 – 19.08.2015

Sass läks ära. Sassi elu oli tegu. Sassile oli antud kuulda ja kuulata taimi. Kui palju ta sellest kaasa võttis, me ei tea, kuid see, mis jäi, on hiigelsuur. See on aegumatu ja asetub meie rahva elmas (kultuuris) Saareste ja mõlema Masingu kõrvale. Sass hindas üle kõige teadmisi, aga ütles ka, et tõelised teadmised on need, mida me kasutada oskame.

Teadmiste janu käis temaga kaasas kuni viimaste eluhetkedeni. Sass oli maausuliste Saarepealse koja liige ning oli mitmete Maavalla-kodalaste väga hea tuttav või sõber päevade lõpuni. Vähe on Eestis suguvõsasid, kes erineval moel Sassiga kokku puutunud poleks.

Koja liikmeskond ei unusta Sassi eales. Sassi lähedased jäävad teda igavesti mäletama.

Päikest Sassile, head teed Sulle Tollesse Ilma
Päikest kogu maailmale – taevale, tulele, vetele, metsale, maale, teadjatele!
Kõikidele tema tuttavatele ja sõpradele, õpilastele.

Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda
Maausuliste Saarepealne Koda
Sassi pere ja lähedased

Print Friendly, PDF & Email