Saarlased peavad küttima 3400 siga (14)

Saarlased peavad küttima 3400 siga-01-01Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar andis teisipäeval välja käskkirja, mille kohaselt peavad Saaremaa jahimehed seakatku tõkestamiseks küttima eelseisval jahihooajal vähemalt 3400 metssiga.

Keskkonnaameti poolt kohustuseks tehtud küttimismaht on 200 looma võrra suurem keskkonnaagentuuri küttimissoovitusest ja 1050 sea võrra suurem kui Saaremaa jahimeeste poolt jahindusnõukogus välja pakutud ja maaomanike poolt mittepiisavaks peetud 2350 siga. Eestis kokku tuleb algaval jahihooajal lasta 29 600 metssiga.

Metssigade küttimise suurendamine peab tagama metssigade asurkonna arvukuse vähenemise, mis peab kaasa aitama seakatku leviku tõkestamisele.

Arvestades seakatku levikuga ja sellega, et metssigade asurkonnas on senise emiste hoiule kalduva küttimispraktika tõttu kujunenud emasloomade ülekaal täiskasvanud isendite seas, peab käesoleval jahiaastal metssea asurkonna juurdekasvuvõime piiramiseks suurendama emasloomade osakaalu kütitavate vanaloomade ja kesikute seas 60 protsendini. Kütitud sigadest 60 protsenti peavad moodustama noorloomad.

Etteantud küttimismaht tuleb täis lasta jahiaasta lõpuks (29. veebruar). Kui jahipiirkonna kasutaja ei ole jahindusnõukogu poolt kokku lepitud metssigade küttimismahtu või -struktuuri mõjuva põhjuseta täitnud, esitab jahindusnõukogu keskkonnaametile ettepaneku jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtetuks tunnistamiseks.

Maakonnale ette antud küttimismahu peab jahindusnõukogu jahiseltside vahel ära jagama 30 päeva jooksul käskkirja jõustumisest. Kui jahindusnõukogu ei ole selle aja vältel küttimismahtu ja -struktuuri jahiseltside vahel kokku leppinud, kinnitab need jahipiirkondade kaupa keskkonnaamet.

Et metssigade arvukust mõjutab oluliselt lisasöötmine, tuleb seakatku tõkestamiseks piirata metssigade lisasöötmist ajavahemikul 1. oktoober kuni 30. aprill. Alates 1. maist kuni 30. septembrini on metssigade lisasöötmine lubatud põllukahjude vähendamiseks. Samas on lubatud peibutussööda kasutamine varitsusjahil kõrgistmelt, kus söödakus tohib olla kuni 100 kg ja peibutussöötmise kohas maas kuni 10 kg tera- ja/või kaunvilja, sealhulgas hernest või maisi. Peibutussöötmise kohtade omavaheline kaugus peab olema vähemalt 1 km ja peibutussööt ei tohi olla kaugemal kui 150 m kõrgistmest.

Saarte Hääl uuris keskkonnaministeeriumist, kui suur on tõenäosus, et läbi läheb Saare maavanema ettepanek hüvitada kütile või jahindusorganisatsioonile küttimisega seotud kulud kuni 120 euro ulatuses ühe kütitud emise kohta. Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks vastas, et metssigade küttimisel lähtutakse eesmärgist võimalikult palju mittenakatunud metssealiha realiseerida ehk kasutada toiduks. Praegu on aga probleemiks kütitud sigadelt võetud proovide kiire analüüsimine ja ulukiliha realiseerimine.

Edasi viitas Traks Eesti jahimeeste seltsi presidendi Margus Puusti sõnadele keskkonnaministriga kohtumisel, et kui lahendatakse ulukiliha realiseerimise küsimus, siis puudub igasugune vajadus jahimeestele peale maksta. Praeguste kokkulepete (leping VTA ja EJS-i vahel) kohaselt kompenseeritakse jahimeestele surnult leitud metssigade matmine.

Aafrika seakatk on väga ohtlik loomataud, millele on võrdselt vastuvõtlikud nii kodu- kui ka metssead. Haigusele on iseloomulik palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse tekitaja on viirus, mis on äärmiselt nakkav ja levib eelkõige loomade omavahelise otsekontaktide teel, lisaks veel korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt vahendusel.

Print Friendly, PDF & Email