Vjatšeslav Leedo: laevaliin Eestist kaugemal tulnuks nagunii (3)

Foto: Saarte Hääl

Lahtiste uste päev tõi täna Greteks ristitavat Saaremaad laupäeval uudistama tuhandeid sakslasi. Foto: Saarte Hääl

Vahetult enne Cuxhaveni-Brunsbütteli liini avamist Saksamaal ütles Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo usutluses Kadi raadio uudistele, et kuigi ka siinmail teevad nad vajalikku tööd, pole päris sellist igakülgset toetust siin vist kunagi kohatud, kui Saksamaal.

Vjatšeslav Leedo kinnitusel sündis täna avatav liin Saksamaal puhtalt kohalike elanike suurel tahtmisel. „Kui me oleks pidanud peale käima, siis seda poleks,“ tõdes ta.

Leedo sõnul on uskumatu, kui vaimustuses uuest laevaliinist on kohalikud võimuesindajad ja elanikud ning kui igakülgset abi Saaremaa Laevakompaniile on osutatud.

„See on esmakordne kogemus meile. Oleme ka Saaremaal teinud vajalikku tööd, aga päris niisugust toetust me näinud ei ole. See võlus, et kõik need inimesed seda liiklust tahavad.“

Sarnaselt Saksamaa liinile, oli ka nt Ventspilsi liini puhul nn teine osapool ehk Ventspilsi linn ja kohalikud elanikud liinist tegelikult väga huvitatud. Erinevus oli aga selles, et Eesti poolt – välja arvatud mõne turismifirma juhid ja Mihkel Undrest, kes oli sadama poole pealt asjaga seotud – oli suhtumine Leedo sõnul üsna ükskõikne.

„Vaadati, et on nagu ka, aga mis seal väga ikka. See oli saatuslik. Viis aastat sõitsime ja asi ju tegelikult toimis, aga nii ta jäi. Tüdimus tuli ka peale – kaua sa sõidad, kui üks pool ei taha,“ meenutas Leedo. „Kui liin jäi seisma, selgus äkki, et see oli väga vajalik.“

Saksamaal on aga mõlemad pooled igatpidi toeks. „Mõlemad linnad, mõlemad liidumaad on väga poolt,“ sõnas ettevõtja, kelle sõnul lahendatakse kõik üles kerkivad küsimused sealmail lennult. Sealset laevaliini on üritatud käivitada ka varem ning „kosilasi“ sellele on olnud mitmeid.

Käsi löödi aga saarlastega. „Ilmselt nad on näinud meie laevu, meie arenguid. Nad nägid, et oskame tööd teha,“ arvas Vjatšeslav Leedo vastuseks küsimusele, kuis just SLK sakslaste südamed võis võita.

Leedo usub, et laevad on edaspidi õigetes kätes. „Ja tööl on neil valdavalt saarlased-eestlased siingi, selle üle on mul väga hea meel.“

Leedo kinnitusel valmib üks laev veel. Tema sõnul oli idee enne uute laevade projektiga alustamist selline, et ehitatakse neli laeva valmis ja siis ehitatakse veel mõni, sest kuskile tahtsid nad nagunii laieneda.

„Minu unistus on alati olnud, et kui töötame Saaremaal, siis on meil vähemalt üks liin ka kuskil kaugemal, et meie meremehed saaks käia ka mujal,“ selgitas ta. „Mehed käiks praktikal, teeks oma tunnid täis ja arendaks end ka mujal.“

Kui vaadata aga elu ennast, siis on Leedo sõnul tulnud neil oma liinide kiirema arendamise asemel võidelda rohkem selle eest, et tõestada – nad pole lambad. „Nii ta läks, aga võib-olla nüüd on kergem, ma ei tea. Ehk selline tõuge oli meil arengus vajalik. Hakkasime natuke kiiremini jooksma,“ arutles ta.

Kas Elbe jõel laevaliini avamine võiks paigutuda Vjatšeslav Leedo elu tipphetkede sekka, ta öelda ei osanud, kuna ta lihtsalt ei lahterda sündmusi sel viisil. „Rõõmud on kõik ühesugused. Ei saa võtta nii, et näiteks see laevaliin on suurem rõõm, kui mõne lapse sünd,“ tähendas ta.

Suur sündmus oli Leedo sõnul kunagi ka see, kui tal õnnestus koju tuua kastitäis banaane. Samuti võib sel moel tipphetkeks lugeda sellegi, kui ta aastaid tagasi tõi Jugoslaaviast koju pooleliitrise pudeli Coca Colat. „Lapsed vaatasid mind kui Jumalat, sest terves Nõukogude Liidus polnud siis Coca Colat saada, aga läbi seitsme piiri tassisin ma ta kohale.“

Tööalaselt on Leedol aga uue laevaliini avamisest Saksamaal kindlasti hea meel – tehtud töö kannab ju vilja.

Print Friendly, PDF & Email