Vjatšeslav Leedo: me oleme Saksamaal oodatud (23)

Urmas Treiel koos Elb-Link’i esindaja Bernd Bässmanniga. Autor: Saarte Hääl

Urmas Treiel koos Elb-Link’i esindaja Bernd Bässmanniga.
Autor: Saarte Hääl

Saaremaa Laevakompanii (SLK) uus projekt Saksamaal saab pidulikult vormistatud – Elbe jõel avatakse täna Cuxhaveni-Brunsbütteli liin, mida asuvad teenindama seni Muhumaa ja Saaremaa nime kandnud parvlaevad. Täna ristitakse laevad Greteks ja Anne-Marieks.

SLK juhatuse liikme Urmas Treieli (väiksel fotol koos Elb-Link’i esindaja Bernd Bässmanniga) sõnul võeti laevad Saksamaal soojalt vastu. “Igas kohalikus lehes on juba ilmunud mõni lugu liini avamisest,” tõdes ta. Ühes ajalehes loeti liini avamiseni suisa päevi. “Ootus on sakslastel olnud suur, oodati suisa pikisilmi.”

Uut liini opereeriva firma Elb-Link tegevjuhi Christian Schulzi sõnul on huvi uue laevaliini vastu Saksamaal laiaulatuslik. Praegune olemasolev laevaliin ei ole kaugeltki võrreldav uuega, seal on pikad ootejärjekorrad ja suur ebakindlus. Uus liin annab aga kindlustunde, väga hea alternatiivi ning võimaluse reisida ka veokitele. Lisaks pääsevad nii reisijad kui ka veokid seda liini kasutades suurtest liiklusummikutest.

“Juba enne avamist oli meil uue liini kohta 50–60 päringut päevas, seda nii era- kui ka äriklientidelt. Kõigil neil oli soov liini juba kasutada,” nentis Schulz. “Me teadsime, et seda liini ja selliseid laevu on vaja nüüd ja kohe, ent me ei osanud oodatagi, et sellega kaasnevad nii suured ovatsioonid.”

Schulzi sõnul pakutakse, võrreldes senise olemasoleva liiniga, hoopis laiaulatuslikumat teenust. “Usume, et pidev vajadus uue liini järele jääb püsima ka siis, kui esmane eufooria jahtub,” sõnas ta.
Ettevalmistused on laias laastus kulgenud kenasti. Nii suure projekti puhul tuleb Christian Schulzi sõnutsi ikka väikseid üllatusi ja ootamatusi ette, ent see on mõistetav. Olid nt mõned tehnilised küsimused, millega tuli eelnevalt tegeleda. “Aga alati on ju võimalik raskused ületada, nii ka praegu,” kinnitas ta. “Seega võin öelda, et tegime väga lühikese ajaga palju ja efektiivselt ning võime ettevalmistustega tõepoolest rahule jääda.”

Vjatšeslav Leedo lisas, et Saksamaa projekti käivitamine on verstapost Eesti merendusajaloos. “Ilma kohalike toetuseta ei oleks liini avamine võimalik olnud, oleme igas etapis tundnud, et oleme Saksamaal oodatud,” märkis Leedo.

Liini avamispidustused toimuvad n-ö kahes etapis. Sissejuhatus tehti juba laupäeval Brunsbüttelis, kus ühel laevadest toimus lahtiste uste päev kõigile huvilistele.

Cuxhaveni poole peal on ristsed ja suurem rahvapidu, kuhu on oodata üle kahe tuhande inimese, toimumas just nimelt täna. Teiste hulgas osalevad liini avamisel president Arnold Rüütel ja Alam-Saksi liidumaa majandusminister Ulrich Getsch ja Schleswig-Holsteini liidumaa majandusminister Reinhard Meyer. Üles astuvad ka saarlased: rahvatantsurühm Viirelind, Reet Lõugas akordionil ja Teele Viira ühes bändiga, kuhu kuulub ka Mai Agan. Saarlastest artistidestki on Saksa kohalikus meedias eelnevalt kirjutatud.

Muhumaast ja Saaremaast saavad tänasest aga Grete ja Anne-Marie ning mõlemal on seega ka uued ristiemad. Muhumaa ehk Grete ristiema on tänasest Daniela Behrens, Alam-Saksi liidumaa sekretär, Saaremaa ehk Anne-Marie ristiema on nüüd aga kohalik neiu Maja Martes Brunsbütteli puuetega inimeste ühendusest. Senised ristiemad Marii Keerd ja Katrin Tuisk annavad neile ristimisel omapoolse õnnistuse.

Kõneldes piirkonnast, kus saarlastele armsaks saanud laevad nüüdsest tööle asuvad, selgitas Urmas Treiel, et tegemist on kahe suure liidumaaga, Alam-Saksimaa ja Schleswig-Holsteiniga, meie mõistes maakondadega. “Need kaks liidumaad kokku on oma suuruselt Holland, kus elab 17 miljonit inimest. Vähemalt nii paljusid see liin ühendab,” selgitas Treiel laevaliini olulisust.

Lisaks laevadele saavad sakslased uue laevapiletite müügisüsteemi. Kogu piletimüügisüsteemi on Saksamaa jaoks kohandanud sama süsteemi Eestis loonud Tuule Piletikeskus OÜ.

Peagi lisanduvad mobiilipileti ostmise võimalus ja sadamasüsteemide lahendused, lisaks piletimüügiautomaadid. Viimased on Saksamaal väga levinud.

Laevad hakkavad Saksamaa liinidel sõitma samade meeskondadega, mis Väinamerel, vähesel määral lisandub abijõudu Saksamaalt.

Cuxhaveni-Brunsbütteli liinil maksab täiskasvanu pilet 5 eurot, lastele ja puudega inimestele on laevasõiduhind 3 eurot ja pensionäridele 4 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad reisida tasuta. Auto ühe otsa pilet maksab 25 eurot, edasi-tagasi pilet 48 eurot. Mootorrattapilet on ühe otsa puhul 15 eurot ja edasi-tagasi 28 eurot. Jalgrattapileti hinnad on 8 eurot ja 15 eurot. Esialgse graafiku kohaselt on liinil 12 edasi-tagasi reisi päevas ja seitsmel päeval nädalas.


 

Laevaperedes kuuleb ohtralt eesti keelt

Vahetult enne laevade ristimist kinnitas SLK juhatuse liige Urmas Treiel Kadi raadio uudistele antud usutluses, et Elbe jõel tööle asuvas laevaperes kuuleb nii saksa kui eesti keelt. Kaptenisillas peab kõlama küll saksa keel, ent ülejäänud laevameeskond on Eestist. “Tasapisi tuleb teenindavat personali Eestist juurde,” kinnitas Treiel.

Ristsetel viibiva Eesti riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnul hakkab Eesti ja Saksamaa majandussuhetes silma see, et just sakslased investeerivad Eestisse. Vastupidist näeb vähem. “Kui vaatame merendusvaldkonda, siis minu andmetel on see esmakordne juhtum, et Eesti ettevõtjad investeerivad Saksamaale merendusvaldkonnas,” ütles Laanet.

Eesti jaoks on laevaliini avamine Saksamaal võimalus endale head reklaami teha. Laanet usub, et maksutulu, mida meie inimesed ja ettevõte teenivad, suudetakse investeerida Eestisse mitmel erineval moel.

Kindlasti annab see aga võimaluse merendusvaldkonnas tegutsevatele eestlastele saada rikkamaks väga hea kogemuse võrra. “Kui vaadata, et see võib anda ka uue tõuke just logistilises mõttes Saksamaa ja Balti riikide vahelises liikluses, siis on see täiesti uue värava avamine.”

Muhumaa ristiemana tuntud Marii Keerd märkis, et aeg on möödunud uskumatult kiiresti. “Viis aastat oli ta (Muhumaa – toim) minuga, nüüd jään teda igatsema,” sõnas Keerd.

Ristiemaks saades ei olnud tal esiti aimugi, mida see tähendab. Samas mäletab ta toonasest ristimisest kõike. “Kõige rohkem mäletan, kuidas pidin šampusepudeli katki lööma. Ma teeks seda iga kell uuesti, see oli imeline,” kinnitas ta.

Väinamerd ületades oli Keerdil just Muhumaale sattudes soe tunne. “Läksin alati üles kapteni juurde ja hea turvaline oli olla.”

Print Friendly, PDF & Email