Urmas Treiel koos Elb-Link’i esindaja Bernd Bässmanniga.
Autor: Saarte Hääl
Saaremaa Laevakompanii (SLK) uus projekt Saksamaal saab pidulikult vormistatud – Elbe jõel avatakse täna Cuxhaveni-Brunsbütteli liin, mida asuvad teenindama seni Muhumaa ja Saaremaa nime kandnud parvlaevad. Täna ristitakse laevad Greteks ja Anne-Marieks.
SLK juhatuse liikme Urmas Treieli (väiksel fotol koos Elb-Link’i esindaja Bernd Bässmanniga) sõnul võeti laevad Saksamaal soojalt vastu. “Igas kohalikus lehes on juba ilmunud mõni lugu liini avamisest,” tõdes ta. Ühes ajalehes loeti liini avamiseni suisa päevi. “Ootus on sakslastel olnud suur, oodati suisa pikisilmi.”
Uut liini opereeriva firma Elb-Link tegevjuhi Christian Schulzi sõnul on huvi uue laevaliini vastu Saksamaal laiaulatuslik. Praegune olemasolev laevaliin ei ole kaugeltki võrreldav uuega, seal on pikad ootejärjekorrad ja suur ebakindlus. Uus liin annab aga kindlustunde, väga hea alternatiivi ning võimaluse reisida ka veokitele. Lisaks pääsevad nii reisijad kui ka veokid seda liini kasutades suurtest liiklusummikutest.
“Juba enne avamist oli meil uue liini kohta 50–60 päringut päevas, seda nii era- kui ka äriklientidelt. Kõigil neil oli soov liini juba kasutada,” nentis Schulz. “Me teadsime, et seda liini ja selliseid laevu on vaja nüüd ja kohe, ent me ei osanud oodatagi, et sellega kaasnevad nii suured ovatsioonid.”
Schulzi sõnul pakutakse, võrreldes senise olemasoleva liiniga, hoopis laiaulatuslikumat teenust. “Usume, et pidev vajadus uue liini järele jääb püsima ka siis, kui esmane eufooria jahtub,” sõnas ta.
Ettevalmistused on laias laastus kulgenud kenasti. Nii suure projekti puhul tuleb Christian Schulzi sõnutsi ikka väikseid üllatusi ja ootamatusi ette, ent see on mõistetav. Olid nt mõned tehnilised küsimused, millega tuli eelnevalt tegeleda. “Aga alati on ju võimalik raskused ületada, nii ka praegu,” kinnitas ta. “Seega võin öelda, et tegime väga lühikese ajaga palju ja efektiivselt ning võime ettevalmistustega tõepoolest rahule jääda.”
Vjatšeslav Leedo lisas, et Saksamaa projekti käivitamine on verstapost Eesti merendusajaloos. “Ilma kohalike toetuseta ei oleks liini avamine võimalik olnud, oleme igas etapis tundnud, et oleme Saksamaal oodatud,” märkis Leedo.
Liini avamispidustused toimuvad n-ö kahes etapis. Sissejuhatus tehti juba laupäeval Brunsbüttelis, kus ühel laevadest toimus lahtiste uste päev kõigile huvilistele.
Cuxhaveni poole peal on ristsed ja suurem rahvapidu, kuhu on oodata üle kahe tuhande inimese, toimumas just nimelt täna. Teiste hulgas osalevad liini avamisel president Arnold Rüütel ja Alam-Saksi liidumaa majandusminister Ulrich Getsch ja Schleswig-Holsteini liidumaa majandusminister Reinhard Meyer. Üles astuvad ka saarlased: rahvatantsurühm Viirelind, Reet Lõugas akordionil ja Teele Viira ühes bändiga, kuhu kuulub ka Mai Agan. Saarlastest artistidestki on Saksa kohalikus meedias eelnevalt kirjutatud.
Muhumaast ja Saaremaast saavad tänasest aga Grete ja Anne-Marie ning mõlemal on seega ka uued ristiemad. Muhumaa ehk Grete ristiema on tänasest Daniela Behrens, Alam-Saksi liidumaa sekretär, Saaremaa ehk Anne-Marie ristiema on nüüd aga kohalik neiu Maja Martes Brunsbütteli puuetega inimeste ühendusest. Senised ristiemad Marii Keerd ja Katrin Tuisk annavad neile ristimisel omapoolse õnnistuse.
Kõneldes piirkonnast, kus saarlastele armsaks saanud laevad nüüdsest tööle asuvad, selgitas Urmas Treiel, et tegemist on kahe suure liidumaaga, Alam-Saksimaa ja Schleswig-Holsteiniga, meie mõistes maakondadega. “Need kaks liidumaad kokku on oma suuruselt Holland, kus elab 17 miljonit inimest. Vähemalt nii paljusid see liin ühendab,” selgitas Treiel laevaliini olulisust.
Lisaks laevadele saavad sakslased uue laevapiletite müügisüsteemi. Kogu piletimüügisüsteemi on Saksamaa jaoks kohandanud sama süsteemi Eestis loonud Tuule Piletikeskus OÜ.
Peagi lisanduvad mobiilipileti ostmise võimalus ja sadamasüsteemide lahendused, lisaks piletimüügiautomaadid. Viimased on Saksamaal väga levinud.
Laevad hakkavad Saksamaa liinidel sõitma samade meeskondadega, mis Väinamerel, vähesel määral lisandub abijõudu Saksamaalt.
Cuxhaveni-Brunsbütteli liinil maksab täiskasvanu pilet 5 eurot, lastele ja puudega inimestele on laevasõiduhind 3 eurot ja pensionäridele 4 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad reisida tasuta. Auto ühe otsa pilet maksab 25 eurot, edasi-tagasi pilet 48 eurot. Mootorrattapilet on ühe otsa puhul 15 eurot ja edasi-tagasi 28 eurot. Jalgrattapileti hinnad on 8 eurot ja 15 eurot. Esialgse graafiku kohaselt on liinil 12 edasi-tagasi reisi päevas ja seitsmel päeval nädalas.
Laevaperedes kuuleb ohtralt eesti keelt
Vahetult enne laevade ristimist kinnitas SLK juhatuse liige Urmas Treiel Kadi raadio uudistele antud usutluses, et Elbe jõel tööle asuvas laevaperes kuuleb nii saksa kui eesti keelt. Kaptenisillas peab kõlama küll saksa keel, ent ülejäänud laevameeskond on Eestist. “Tasapisi tuleb teenindavat personali Eestist juurde,” kinnitas Treiel.
Ristsetel viibiva Eesti riigikogu liikme Kalle Laaneti sõnul hakkab Eesti ja Saksamaa majandussuhetes silma see, et just sakslased investeerivad Eestisse. Vastupidist näeb vähem. “Kui vaatame merendusvaldkonda, siis minu andmetel on see esmakordne juhtum, et Eesti ettevõtjad investeerivad Saksamaale merendusvaldkonnas,” ütles Laanet.
Eesti jaoks on laevaliini avamine Saksamaal võimalus endale head reklaami teha. Laanet usub, et maksutulu, mida meie inimesed ja ettevõte teenivad, suudetakse investeerida Eestisse mitmel erineval moel.
Kindlasti annab see aga võimaluse merendusvaldkonnas tegutsevatele eestlastele saada rikkamaks väga hea kogemuse võrra. “Kui vaadata, et see võib anda ka uue tõuke just logistilises mõttes Saksamaa ja Balti riikide vahelises liikluses, siis on see täiesti uue värava avamine.”
Muhumaa ristiemana tuntud Marii Keerd märkis, et aeg on möödunud uskumatult kiiresti. “Viis aastat oli ta (Muhumaa – toim) minuga, nüüd jään teda igatsema,” sõnas Keerd.
Ristiemaks saades ei olnud tal esiti aimugi, mida see tähendab. Samas mäletab ta toonasest ristimisest kõike. “Kõige rohkem mäletan, kuidas pidin šampusepudeli katki lööma. Ma teeks seda iga kell uuesti, see oli imeline,” kinnitas ta.
Väinamerd ületades oli Keerdil just Muhumaale sattudes soe tunne. “Läksin alati üles kapteni juurde ja hea turvaline oli olla.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
võõraste sulgedega. Ajasite meie korralikud laevad siit minema, nüüd räägid Eesti reklaamimisest ja maksutulust. Värava avanemine? On küll jah aga mitte meie riigi promomiseks, kas Laanet tõesti arvab, et Leedo kiidab seal Eesti valitsust ja majandust ning sillutab teed? Ei sugugi. Tema lihtsalt ujus välja,päästis oma äri, viis laevad õigel ajal õigesse kohta aga nüüd ootab riik juba, keel ripakil maksutulu ja jahub aknast Euroopasse.
Tubli mees see Leedo, ei jää jänni üheski olukorras, ujub alati välja. Aga saarte elanikele tegid need omameelest targad ministri küll suure käki kokku ja kui jalgealune kuumaks läheb, siis astuvad tagasi, kergitavad kaabut ja ei vastuta mitte millegi eest. Inimesed on need, kes jälle kannatavad, aga see ju neid ei koti. Korda meie riigis ei ole enne, kui keegi hakkaks ka oma lolluste eest vastutama.
“Vjatšeslav Leedo: me oleme Saksamaal oodatud”-ka Saaremaal oodatakse sind, kohati kilomeetrite pikkustes sabades.
Sakslased saavad siis omale parvlaevaliini ja asja panevad käima kohalikud sakslased ja parvlaevanduses kogemustega tegijad Eestist. EDU!
Eestis toimub suur muudatus aasta pärast. Uuel tegijal puudub aga igasugune kogemus reisijateveo vallas ning kella kukkudes tuleb hetkega kiirendada ”nullist sajani” (arvestades hetkeolukorda, siis vähemalt ”nullist 75ni”). Raske saab olema aga EDU! ikka.
Kordan siinkohal kommentaari, mille kirjutasin kirjutisele ”Michal: tänane praamide jaotus on optimaalne”:
…
Konks ongi kirjutise pealkirja ühes sõnas – “TÄNANE praamide jaotus on optimaalne.”
Täna tuleb mõelda homse peale, sest homme on “homme” “täna”.
Iga natukese aja tagant raporteeritakse, et uute parvlaevade ehitamine on graafikus (ja isegi ees). Järgmiseks sügiseks tulevad liinile siis NELI uut parvlaeva Tallinna Sadama lipu all.
Laevade “ehitusgraafik” ei ole aga laevade “vajadusgraafikus” – neli laeva oli vähe juba SLK hiilgeaegadel (näiteks 2014 suvel, ehk “eile”), kui sõitsid Saare-, Hiiu- ja Muhumaa ning “künad”.
Kas siis järgmine sügis toimub kella pealt teatepulga üleandmine ja elu läheb heaks?
Tallinna Sadam, kel puudub igasugune reisijateveo kogemus, peab üheaegselt hakkama opereerima nelja laevaga täiesti nullist. Selleks eelnevalt komplekteerima, treenima laevapered, looma uue piletimüügisüsteemi jne.
Ja laevasid on tänases seisuga “homme” Tallinna Sadamal ikka vähemalt üks puudu.
“Hundid söönud, lambad terved” lahendus oleks, kui Väinamerele tooks juba praegu Tallinna Sadam laeva, mida tal niikuinii edaspidi vaja läheks. Ülevedu Korraldaks ikka SLK aga üks laevadest on TSi lipu all ja Tallinna Sadama munsterrolliga.
Tallinna Sadam saaks rahulikult “sisseelada”, SLK saaks rahulikult “väljaelada” ning mis kõige tähtsam – reisijad saaks veetud.
Kus on aga nüüd konks? Konks on väga lihtne. Peale seda, kui saadi aru, mis käki Urve Palo kokku keeras, muudeti Riigikogus ka Väinamere parvlaevaliiklust puudutavaid seadusi ja võeti vastu hunnik seadusemuudatusi, mille hulgas oli ka Tallinna Sadama kaitseks seadusemuudatus, mis välistab teise teenusepakkuja riikliku tellimuse täitja kõrvale. Selleks, et Tallinna Sadam saaks praegu hakata juba “sisseelama” tuleb JÄRJEKORDSELT Riigikogul teha üks “seaduse muutmisese seaduse muutmise seadus” ja seda seadusemuudatust edasi lükata (nagu tehti Liiklusseaduse kehtestamisega).
No EDU! Need, kes “homme” hakkavad rääkima, mida “täna” tulnuks teha on “täppisteadlased” (takkajärgitargutajad).
panustatakse edukalt
saarlastele jäid “pikad need”.. ja Oinas
Palju edu!
Loodetavasti ei ole Saksa liinil sõlmitud tähtajalist lepingut, et enne selle lõppu peaks jälle trikitama hakkama.
Või õpitakse hoopiski vigadest (kui ikka viga üldse nähakse).
No nüüd siis saadi mida taheti, kadedus võitis. Ise nüüd kannatatakse, kuid peaasi, et sai Leedo välja süüa. Kuid Leedo on tegija ja tuleb alati toime. Ära tehti eelkõige rahvale, mitte Leedole.
Edu ja õnne teile, tublid saarlased! Ja küll me siin ka hakkama saame. Ja kui Saaremaa ja Muhumaa Saksamaale läksid, äkki saaks ka saartega midagi sellist korraldada ;)
Huvitav et sellelt liinilt on juba lahkunud 2 reederit -liin ei olnud kasumlik . Ja nagu tõstamaa vanasõna ütleb -ega kaks kolmandata jää
tubli mees poleks viinud nii vara laevu ära. tubli mees oleks ausalt oma töö siin lõpuni teinud ja siis läinud. või arvate, et kui saksa liin pole 14 aastat töötanud, siis 15-nendat poleks enam kannatanud???
ja kes tegi? leedo tegi! näitab mehe tõelist sisu…
Mul ütles selle uudise peale südamestimulaator ülesse
ju töö lõpuni, laevad on ju olemas. See kas nad ka graafikus põsivad on teine teema aga leping on leping. Kui riik ei osanud õigel ajal sisse kirjutada klauslit, et vedu võib toimuda ainult uute laevadega on Leedo poolt kõik korrektne. Ükski ärimees ei lase soodsat võimalust käest, riik teades ammu juba ette, et lepingut Leegoga mingil tingimusel ei pikendata oleks võinud oma laevu juba ammu ehitama hakata. Paraku selle ärapanemise tagajärjed on nüüd käes ja kestavad veelgi. Mis saab siis kui uued riigilaevad tulevad ei tea keegi. Igatahes paremaks ei lähe kindlasti.
https://www.elb-link.de/index.php
täpselt minu mõte.
Like :)
Eduloost saab rääkida siis kui laevad sõidavad seal ka viie aasta pärast Paraku on seda liini paar korda avatud ja kuulsusetult lõpetatud.
Ta teebki oma töö lõpuni ja seda vastavalt lepingule. Riigi probleem, kui vilets leping sõlmiti ja nüüd peab riik selle jama ka lahendama, et inimsed ootejärjekordadeta ka liikuda saaksid.
Riik tegi rahvale ära, mitte laevafirma. Laevafirma täidab seda lepingut, mis nendega sõlmitud on.
Ei ole motet Leedost mingit jumalust teha. Loomulikult kasutas ara kunagi Savisaarega tehtud lepingu, mis annabki voimaluse saarlased paevapealt allavett lasta. Riik tegi oigesti, juba ammu oleks tulnud see Leedo nuumamine lopetada.
huvitav: kes trikitas ja skeemitas? praamide pidamise asi oleks pidanud olema algusest peale ikkagi riigi asi ja maanteeameti all sest tegu on ju saarlaste tee pikendusega!
häbi olgu siin mõnel mehel oma loovust ja äripidamisoskust promoda….
kui poleks olnud skeemitamist ja tegu oleks olnud aus ja puhas poleks keegi sundinud kedagi lahkuma…