Kas soome turistid on Saaremaa hüljanud? (14)

Kas soome turistid on Saaremaa hüljanud-01Viie aasta taguse perioodiga võrreldes on ööbimiste arv Saare maakonna majutusasutustes vähenenud pea kümnendiku võrra. Lõviosa selles vähenemises moodustavad Soome turistid, mis on andnud põhjust spekulatsioonideks, et nn “Saaremaa valsi” ajastu on möödanikku vajumas.

Statistikaameti andmetel registreeriti 2011. aasta esimesel poolaastal Saare maakonna majutuskohtades 119 391 ööbimist, tänavu samal perioodil vaid 105 878. See on veidi enam kui 11 protsenti vähem kui viis aastat tagasi.

Viimasel viiel aastal on ööbimiste arv majutuskohtades pidevalt vähenenud. Vaid sel aastal on mullusega võrreldes olnud minimaalne tõus. Mullusega võrreldes registreeriti tänavu esimesel poolaastal Saaremaa ja Muhu majutusasutustes 1411 ööbimist enam.

Viie aasta lõikes on aga suisa katastroofiliselt vähenenud meie majutuskohti kasutanud soomlaste arv. Kui 2011. aasta esimese kuue kuu jooksul registreeriti Soome turistide arvele 39 517 ööbimist, siis tänavu vaid 23 498, vähenemine oli ligi 40 protsenti.

Tõsi, tänavu võib möödunud aastaga võrreldes täheldada meie majutuskohtades ööbinud soomlaste arvu 10-protsendilist kasvu. Jääb vaid loota, et kasv ei ole ajutine ja püsib ka tulevikus. Kui vaadata aga soomlaste osakaalu maakonna majutuskohtade teenuseid kasutanud turistide seas, siis võrreldes viie aasta taguse perioodiga on see kõvasti vähenenud. Näiteks registreeriti 2011. aastal esimese kuue kuu jooksul põhjanaabrite arvele kolmandik (33,1%) ööbimiste koguarvust, tänavu aga 22,7%.

Rõõmustav on see, et mõnevõrra on tõusnud majutusasutustes peatunud sisemaiste turiste arv. Kui 2011. aasta esimesel poolaastal registreeriti Eesti kodanike arvele 56 567 ööbimist, siis tänavu oli see arv 59 787, kasv 5,7 protsenti. Tõusnud on ka Eesti turistide osakaal majutusasutuste klientide koguarvus – 47,4 protsendilt 56,5 protsendini.

Soome turistide suurim võõrustaja maakonnas on Saaremaa Spa Hotels. Kommenteerides kujunenud olukorda, möönis nende müügi- ja turundusjuht Villi Pihl, et soome turistide vähenemine on pidev. “Oma osa etendab majanduslik olukord, mis 2011. aastast alates on halvenenud,” selgitas Pihl. “Soome eksportis palju Venemaale. Vastastikuste sanktsioonide tõttu on Vene turg nüüd ära kukkunud.”

Pihl nentis, et viimastel aastatel on nad tähelepanu pööranud turundustööle nii lähiturgudel kui kaugemal. “Lähiturgudest on tähelepanu all lisaks Soomele Läti, Leedu ja Rootsi,” lausus ta. “Vaid Venemaal oleme praeguse keerulise olukorra tõttu vähem tegutsenud. Seepärast on meie hotellides peatunud Venemaa kodanike arv vähenenud ca 46%.”

Pihla sõnul on Vene turu äralangemist aidanud kompenseerida Aasia riigid. Nimelt on neil sel aastal ühe Londoni reisibüroo abil õnnestunud saarele tuua ligi kümme jaapanlaste gruppi. “Pidevalt räägitakse, et Tallinna majutusasutustes tõuseb Aasiast pärit klientide arv. Nii on ka meil.”

OÜ Arensburg tegevjuht Terje Nepper ütles, et nende hotellide täitumus on läbi aastate stabiilne.

Samas möönis ta, et linnapildis on tõesti märgata Soome ravituristide arvu vähenemist. “Küllap sellega on seletatav ka Soome turistide arvu suurem langus, mida näitab statistika,” märkis ta.

Nepperi sõnul orienteeruvad nemad kõikidele klientidele ega tee vahet, milline on külastajate vanus või rahvus. “Eesti kodanikud on meie klientide seas esikohal, neile järgnevad soomlased, sakslased ja lätlased,” rääkis ta. “Tõsi, soomlaste arv on viimase viie aasta jooksul langenud, kuid see-eest on kasvanud eestlaste ja sakslaste osakaal.”

Tänavuse aasta kohta ütles ta, et juunis ja juulis oli nende hotellide täitumus mullusega võrreldes parem.


 

“Saaremaa valsi” põlvkonna kadumine toob muutusi

Aastaid soomlaste najal püsinud Saaremaa turismimajanduses on tõsiasjaks saamas, et meid külastavate põhjanaabrite arv näitab langustrendi.

Ühe põhjusena võib siin tuua nn “Saaremaa valsi” põlvkonna otsalõppemist – käisid ju just selle põlvkonna esindad siin paljuski nostalgiast, et armsaks saanud laulus kirjeldatud imedemaad oma silmaga näha.

Soomlaste arvu vähenemisel on ka teisi põhjusi. Nii näiteks on sellele kaasa aidanud odavlendude populaarsuse kasv kogu maailmas.

See on tekitanud olukorra, et soomlaste noorem põlvkond eelistab puhkust veeta pigem kuskil soojal maal. Veel tuleb tõdeda, et viimastel aastatel on ka Soome riik hakanud üha enam propageerima siseturismi.

Lisaks eeltoodule ei ole Eestil enam teiste ümberkaudsete riikidega võrreldes trumbiks hinnaeelist, mis kunagi siia arvukalt külastajaid meelitas. Oma mõju avaldab ka üldine elukalliduse tõus, alkoholi kallinemine jms.

Samas on heameel tõdeda, et välisturistide arvu kahanemist on veidi kompenseerinud praegune siseturismi kasv. Siseturismi kasvu põhjuseks võib olla Eesti elanike sissetulekute kasv ja majutusasutuste hinnataseme langus, kuid ka meie turismiettevõtete suutlikkus konkureerida oma välismaiste partneritega.

Viimasel ajal on Eesti turismiettevõtted teinud tohutuid pingutusi, et teha soodsaid eripakkumisi ja mõelda välja senisest palju atraktiivsemaid teenuseid.

Karmen Paju,
Kuressaare turismiinfokeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email