
SAARLASTELT SAKSLASTELE: Elb-Link’i uue laevaliini avamisel tervitasid suurel rahvapeol sadamasse kogunenuid tantsuga Viirelinnu tantsijad.
Autor: Saarte Hääl
Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte Elb-Link avas täna pidulikult Saksamaal Elbe jõel Cuxhaveni-Brunsbütteli reisiliini, mida hakkavad teenindama Grete ja Anna-Marie nimed saanud parvlaevad Muhumaa ja Saaremaa.
Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Vjatšeslav Leedo sõnul läheb tänane päev Eesti merendusajalukku. „Saaremaise ettevõtmise jaoks on rahvusvahelisele turule minek suur väljakutse, aga ka sama suur tunnustus Eesti meremeeste töökusele. Saksa partnerite toetus ja tagasiside meie plaanidele on olnud väga soe ning liini töö algust juba väga oodatakse,“ rääkis Leedo.
Kolmapäeval peeti Cuxhavenis laevade ristsed ja rahvapidu, kuhu tuli kokku üle kahe tuhande inimese. Teiste seas võtsid liini avamisest osa president Arnold Rüütel, Alam-Saksi liidumaa majandusminister Ulrich Getsch ja Schleswig-Holsteini liidumaa majandusminister Reinhard Meyer. Rahvapeol said sakslased nautida saarlaste etteasteid – rahvatantsurühm Viirelind, Reet Lõugas akordionil ja Teele Viira ühes bändiga, kuhu kuulub ka Mai Agan.
Alam-Saksi liidumaa transpordiministri Olaf Liesi ja tema Schleswig-Holsteini ametivenna Reinhard Meyeri osalemisel said laevad nimeks „Grete“ ja „Anne-Marie“. Sellega peetakse meeles Cuxhaveni ettevõtjat Greten Handorfi, kes avas ligi 100 aastat tagasi kahe samanimelise purjelaevaga/kutteriga regulaarühenduse Brunsbüttelisse.
Ristsetega said laevad ka uued ristiemad. Muhumaa ehk Grete ristiema on tänasest Alam-Saksi liidumaa sekretär Daniela Behrens ja Saaremaa ehk Anne-Marie ristiemaks on kohalik neiu Maja Martes Brunsbütteli puuetega inimeste ühendusest.
Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel pole regulaarset laevaühendust olnud viimased 14 aastat. Täna avatud liin taastab olulise trassi põhja-lõuna suunalises liikluses Saksamaa ja Taani vahel ning vähendab eriti Hamburgi ja Elbtunneli kui liiklussõlme koormust.
Nii kauba- kui ka reisijateveo osas kasvavad Schleswig-Holsteini ja Alam-Saksi liidumaa tihedamalt kokku. Reisijate ja kaubavedajate jaoks tähendab uus laevaliin, et senise 200 maanteekilomeetri asemel tuleb läbida 30 kilomeetrit veeteed ning üle kolme tunni roolis asendub veidi üle tunniga laeva pardal.
Eksperdid näevad Brunsbütteli ja Cuxhaveni laevaühendusel väga kõrget potentsiaali. Rostocki planeerimis- ja inseneribüroo BalticMarineConsult GmbH hindas juba ühes 2012. aastal koostatud uuringus liini aastaseks liiklusmahuks 265 000 sõiduautot, 625 000 reisijat ning 48 000 kaubaühikut.
Ka Elb-Link tegevjuhi Christian Schulzi sõnul mängib äriplaani tasuvuses kaubavedude segment tähtsat rolli. „Töötame pingsalt selle nimel, et rahuldada suurt nõudlust treilerivedude järele. Samuti on kavandamisel väljumiste arvu suurendamine spetsiaalselt kaubavedudeks,“ märkis Schulz.
Piletimüügisüsteemi uuele liinile on Saksamaa jaoks kohandanud sama süsteemi Eestis loonud Tuule Piletikeskus OÜ. Cuxhaveni ja Brunsbütteli liinil toimub päevas kuni 12 väljumist mõlemas suunas ning kaks laeva sõidavad 90-minutilise intervalliga. Sõit kestab ligikaudu 70 minutit.
2017. aastal kavandatakse kolmanda laeva toomist liinile. Laevad hakkavad Saksamaa liinidel sõitma samade meeskondadega, mis Väinamerel, vähesel määral lisandub abijõudu Saksamaalt. Kokku loob Elb-Link kohapeal pardal ja maal 45 uut töökohta.
Mul oleks hea meel seda uudist lugeda ainult siis kui Kuivastu Virtsu vahel poleks praamiveo läbilaskevõime selle arvelt kehvemaks läinud. Praegu võidavad saksamaa laevaliini avamisest ainult laevade omanikud ja sakslased arvavad naiivselt, et küll eestlased on ikka vahvad :D
teadmata, et tegu on ainult äriga ja et eesti saare ja mandri vahet pidevalt seilavatele inimestele see üldse ei meeldi.
Palo näeks, saaks kiviga kahe silma vahele! Ei kõhkleks sekundikski!
Oma valikud teeme ise! Saare parvlaeva teema on valituse otsus ja viimane on meie valitud.
Leedo on vinge vend ja müts maha. Oleks jama küll kui selline investeering kätte seisma jääks.
su kommentaar klassifitseerub vihaõhutamise ja ähvarduste segmenti .Pingutasid üle sedakorda
Elbe jõe suudmealal ei ole kommunistlik ideoloogia eriti levinud. Nii et Stjopa mõttekaaslasi sealt eriti ei leia. Sakslased saavad asu, misasi äri on.
Elbe jõe suudmealal ei ole kommunistlik ideoloogia eriti levinud. Nii et Stjopa mõttekaaslasi sealt eriti ei leia. Sakslased saavad asu, misasi äri on.
Jõge mööda nats ülespoole ja on olemas konkureeriv laevaliin – sõidab 4 laeva ja ülesõiduaeg vaevalt pool tundi
on see “edulugu” oma alguse pentsikute varjamistega ja kohtuähvardustega saanud kummalise varjundi ja halva meki
,,,enne varjas viimse võimaluseni ,nüüd kiitleb nii,et suled lendavad.Lihtne vanasõna …..ära keksi enneaegu ja kes viimasena naerab ,naerab paremini!
ja nüüd tuleb valitsusel kõvasti vaeva näha, et ühendus saartega samale tasemele tagasi viia, mis vahepeal oli. Ja loodetavasti on uus leping perspektiivitundega koostatud ja sülmitud.
Just selle vanasõna jārgi ju tegutseski, mõni teine kires enneaegu, nüüd turisminduses tagajärjed tunda
Samale tasemele see uus ühendus tulebki. Probleem on selles, et see tase juba jäigi väheseks. Ellamaani ulatuvad järjekorrad olid ka eelmisel ja juba üleeelmisel suvel hoolimata sellest et nii Saaremaa kui ka Muhumaa kütsid täiskäigul edasi tagasi
Julged mehed, loodame et neil läheb seal hästi. Dotatsiooni ei ole ja 33km ülesvoolu on Glückstadt-Wischhafen parvlaevaühendus mis tiksub iga 30 minuti tagant ja ülesõit on 25 minutit. http://www.elbfaehre.de/
Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahet on üritatatud varem sõita erinevate tegijate poolt korduvalt ja ikka on kasumlikkuse puudumise tõttu ära lõpetatud.
Hinnad ka palju odavamad !
Lahjaks jaab et soita 14miili vastu 6solmelist hoovust 70 minutiga.
Palo oli tubli,tõmbas riigi toitva nisa laevaärika suust ära!
on laevaliin maanteepikendus-seega tasuta. Vaata googli mapist järele, pole seal ooteplatse ega piletikassasid.
Oh seda eputamist ja kekutamist, ise juba vana mees aga kekutab nagu mõni teismeline plika. Ei ole seal mingit edulugu ega suurt äri, lihtsalt üks tuim töönühkimine ja tunduvalt väiksema raha eest kui siin, pealegi ilma riigipoolse dotatsioonita.
vähemalt meie meremehed said korraliku palga peale.