Hirvejahi algus Saaremaal on sattunud küsimärgi alla (9)

Saaremaa jahindusnõukogu liikmed ei saanud teist koosolekut järjest kokkuleppele põdra ja punahirve küttimisarvu osas, mistõttu võib hirvejahi algus lükkuda 1. septembri pealt teadmatule kuupäevale.

“Metsamehed ei ole rahul põd-ra küttimisnumbritega ja põllumehed ei ole rahul hirvenumbritega,” ütles põllumeeste esindaja jahindusnõukogus Jaan Sink. “Kui me kokkuleppele ei saa, siis tänavuaastane hirvejaht lihtsalt ei alga,” lisas viljakasvataja, kelle sõnul peavad jahimehed kompromissi saavutamiseks tulema oma küttimisarvudega natuke rohkem keset küla.

Kui jahimeeste ettepanek näeb algaval jahihooajal ette 600 hirve küttimist, siis maaomanikud nõuavad 640 hirve laskmist, millist arvu soovitab ka keskkonnaagentuur. Singi sõnul tähendab 40 vähemkütitud hirve Saaremaa soodsate tingimuste juures järgmisel aastal ligemale sadat looma lisaks.

Mitte kuidagi ei taha sündida kokkulepe ka põtrade küttimisarvu osas, kuna metsaomanikud soovivad 370 looma laskmist, jahimeeste ettepanek on aga kümne looma võrra väiksem.

Jahindusnõukogu liige Rein Kirst ütles, et küsimus pole mitte niivõrd kümnes enamkütitud hirves, vaid küttimisstruktuuris, milles tuleks suurendada emasloomade osakaalu. “Asi on ka selles, et kui jahindusnõukogu esmakordselt koos istus, olid kõik osapooled, teiste hulgas jahimehed, seda meelt, et sõralisi on Saaremaal liiga palju ja nad kahjustavad metsa- ja põllukultuure,” viitas Kirst.

“Nüüd on sellest kaks aastat mööda läinud, aga ulukite arv on hoopis kasvanud, eesmärgid on absoluutselt saavutamata jäänud ja seni on maaomanikud hoopis jahimeeste soovidele vastu tulnud.”
Küsimusele, kas 15. septembril algav põdrajaht võib jahindusnõukogu konsensuse puudumise tõttu samuti ootele jääda, vastas Kirst, et jaht on võimalik avada ka eelmise aasta arvude alusel, neid hiljem läbirääkimiste käigus korrigeerides.

Keerulist olukorda tunnistas ka Saaremaa jahindusseltsi juhatuse esimees, jahindusnõukogu liige Mati Tang, kelle sõnul puudub ikka veel otsus, mis lubaks hirve- ja põdrajahiga ettenähtud ajal algust teha.

Mati Tangu sõnul ei ole põllumeeste ega metsameeste (väljaarvatud RMK) poolt kordagi tulnud veel põhjendatud ettepanekuid. “Väga raske on midagi kokku leppida, kui sulle samas laua taga öeldakse midagi, mis tundub suuresti olevat hetke ajel ja ilma põhjendusteta,” sõnas Tang. Mullu kütiti Saaremaal ühel jahipäeval 4,6 hirve ja mida kaugemale 1. septembrist uus jahihooaeg lükkub, seda väiksemaks jääb 4,6 hirve võrra päeva kohta jahimeeste pakutud küttimisarv, lisas Tang.

Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks ütles, et jahihooaja edasilükkumine oleks pretsedent. “Küllap nad jõuavad siiski lahenduseni, sest kummagi poole huvides ei ole jahti peatada, see ongi nõks selle jahiseaduse juures,” sõnas Traks. “On olnud ka juhuseid, kus maaomanikud või jahimehed on oma esindaja välja vahetanud, sest läbirääkimine on ka kunst, mida peab oskama.”

Print Friendly, PDF & Email