Taevast sadas höövlilaaste

PEOTÄIS TAEVAST SADANUD LAASTE: Kirikuküla Toome talus elav Kärla põhikooli neljanda klassi õpilane Sandra Tiirik näitab õuest kogutud höövlilaaste. Vanaema Vilma ei varja oma üllatust.  Foto: Tambet Allik

PEOTÄIS TAEVAST SADANUD LAASTE: Kirikuküla Toome talus elav Kärla põhikooli neljanda klassi õpilane Sandra Tiirik näitab õuest kogutud höövlilaaste. Vanaema Vilma ei varja oma üllatust.
Foto: Tambet Allik

Laupäeva pärastlõunal, natuke enne kolme, hakkas Lääne-Saare vallas Kirikukülas taevast höövlilaaste langema.

Toome talu perenaine Vilma Tiirik vaatas juhuslikult aknast välja ja märkas, et midagi sajab. Kuna taevas oli pilvitu, läks ta uurima, mis toimub. Lähemalt vaadates osutusid taevast langevad ebemed kuivadeks höövlilaastudeks.

Lisaks nende õuele sadas laaste ka paarisaja meetri kaugusel asuvas naabertalus. “Laastud langesid imeaeglaselt ja olid täitsa kuivad. Nüüd on need ära vettinud,” osutas Vilma murule langenud laastudele. Tema sõnul valitses laastusaju ajal tuulevaikus ja sadu kestis umbes 10 minutit.

“Isegi kui mõni auto oleks teed mööda sõitnud, poleks laastud meie maja taha jõudnud, sest puud on ju ees. Kuulda pole ka olnud, et masin liiguks,” rääkis Vilma. Puidutöötlemisega tema teada ümbruskonnas keegi ei tegele. “Tahaks kangesti teada, kust need pärit on,” märkis Vilma. “Te uurige järele.”

Eile ümbruskonnas ringi liikudes võis laaste leida ka metsa alt. Seega lavastusega tegu ei olnud.

Riigi ilmateenistuse andmetel oli Vilsandi ilmajaama andmetel sel hetkel sademeteta ilm. Puhus põhjatuul 5,9, puhanguti 8 meetrit sekundis. Sooja oli 21,1 kraadi. Seega peaksid laastud pärinema Mustjala või Leisi kandist, kui mitte Hiiumaalt.

Ilmatark Ain Kallis nentis, et juhtum on põnev. “Tavaliselt langevad taevast asjad siis, kui eelnevalt on olnud vesipüks või tornaado, mis imeb esemed pilvesse,” selgitas ta. Kuuldes, et mitte kaugel külast asub maantee, pakkus ta välja versiooni, et laastud võisid siiski pärineda mõnest möödasõitvast veokist.

“Kuuma ilmaga, kui on sile pind, võivad tekkida tolmukeerised või “tolmukuradid”, nagu neid nimetatakse. Minu tuttavatel viis selline keeris Verevi järve ääres plastikkotis olnud rahakoti minema,” rääkis Kallis. Samuti on keerised teise kohta tõstnud kilest kasvuhooneid. “Jõudu neil on, aga kõik sõltub kohalikest ilmaoludest. Tavaliselt suudab keeris tolmu või puru liigutada sadakonna meetri kaugusele. Samas kui kokku liita nõrgast tuulest tekkinud keeris ja auto liikumine, võib see oma elu elama hakata. Võimalikke tegureid on palju,” rõhutas Kallis.

Kerged höövlilaastud võivad tõusta kümnete meetrite kõrgusele. Kallis tõi võrdluseks põlengu turbaväljal, kus põlev turvas võib kanduda sadu meetreid kaugemale. Kevaditi tekkivates keeristes kandub ka muld sadu meetreid kaugemale. Sellist protsessi nimetatakse Kallise sõnul mullakandeks ja see võib haarata suuri alasid.

Print Friendly, PDF & Email