Saartel tulemas lume- ja kelguvabad talved (6)

Tartu ülikooli teadlaste prognooside kohaselt võivad kliimamuutus ja selle mõjud Eestis selle sajandi lõpuks järsult teravneda. Lääne-Eesti saartel võib aga globaalne kliimasoojenemine end tunda anda juba mõne aastakümne pärast.

Kui toetuda kliimamudelitele, võib aasta keskmine temperatuur pessimistliku stsenaariumi kohaselt 21. sajandi lõpuks 4,3 kraadi võrra tõusta. Kui möödunud sajandi viimasel kolmel aastakümnel oli aasta keskmine õhutemperatuur Eestis 5,3 kraadi, siis selle sajandi lõpuks võib see olla tõusnud kuni 9,6 kraadini.

Kui see kogu Eestit puudutav prognoos paika peab, siis võib juhtuda, et Lääne-Eesti saartel, kus ilmastikuolud on riigi ülejäänud piirkondadega võrreldes alati pehmemad olnud, jääb talvine keskmine õhutemperatuur juba lähikümnenditel püsivalt üle 0 kraadi.

See tähendab aga, et saarte elanikke ootavad lähiajal üha sagedamini ees kelgu- ja uisuvabad aastad, sest lumi- ja jääkatte teke on talvisel hooajal suisa haruldane nähtus.

Aastase keskmise õhutemperatuuri tõus muudab enam kui 30-kraadise suvekuumuse üpriski tavaliseks nähtuseks. Palavad ilmad vahelduvad aga paduvihmadega, oletavad teadlased. Kõik see omakorda muudab tõenäolisemaks ka üleujutuste tekke.

Teadlaste koostatud kaardilt selgub, et üleujutuste tekke tõenäosus on suurim Saaremaa lõunarannikul, eelkõige Tehumardi, Nasva ja Kuressaare piirkonnas ning Muhus Suure väinaga piirnevatel rannikualadel.