Veeteede ametil on kavas avada Ruhnu tuletorn huvilistele järgmisel aastal. Sel nädalal paigaldatakse Ruhnu tuletorni latern, mille on valmistanud Eesti ettevõte AS Cybernetica. Näitamaks huvilistele tehnoloogia arengut, pannakse järgmisel aastal tuletorni avamise järel uue leedlaterna kõrval võrdluseks välja ka 1950-ndatel valmistatud ja viimati kümme aastat tagasi töötanud 1000-vatine klaasoptikaga latern. “Uue ja vana laterna võrdlus on hea näide navigatsioonitulede arengust. 60-vatise valgustiga on tänapäeval võimalik saavutada sama nähtavuskaugus kui kümme aastat tagasi 1000-vatise valgustiga,” vahendas Postimees veeteede ameti pressiteadet.
Ruhnu tuletorni kõrgus merepinnast on 64,5 meetrit.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Pildil onju sörve majakas!?
Mul on kohe mitu küsimust:
a) kes selleks ajaks jõuab paigaldada külastajate tarbeks vastavad võrgud treppide ümber (turismiarenduse huvi on mitte VTAl ilmselt vaid ikka kohalikul ärimehel ukse taga) ning
b) vana optilise klaaskupli kohale tassimine on lollus kuubis. Viimast kahel põhjusel: esiteks selle transpordi käigus võib see viga saada ning teiseks pole see mitte 10 kg kaaluv asjandus.
Üldse oleks huvitav teada, kuidas selliste otsusteni jõutakse, et navigatsioonivahendi, mis muus maailmas on kõrgelt turvatud element), ümber saavad ja võivad sagida igasugused, kellele aga tuleb pähe torni tahtma hakata. Midagi on meie riigis ikka väga valesti.
Imelik, sa oled tõesti imelik.
Isegi keelduderikkal vene ajal lubati Sõrve tuletorni tippu ronida. Keeldudest järgmine näide. Näiteks 1948 aastal otsustas partei ja valitsus, et 2 kilomeetrit peab mereranda inimtühi olema. Siis kardeti tõsiselt, et nõukogude inimesed tahavad läände põgeneda. Nagu ikka pidid siis rajoonid oma suurtest edusammudest parteile raporteerima. Edusammud olid väikesed. Tavaline oli, et protsent üle 50 ei ulatunud. Erand oli Sõrve , seal oli kahe kilomeetri ulatuses mereäärest tõesti 100% inimtühi, kuna sõrulased olid kõik saksamaale veetud. Sellest 2-est kilomeetrist jäi hiljem järgi ajapikku 200meetrit, millest tõelise innukusega praegugi kinni hoitakse. Absurd ju, kuna inimesed põgenevad massiliselt muid teid pidi niikuinii. Majakate kohta oleks huvitav teada, millal umbes ära keelati, sest tõepoolest tegemist on navigatsioonivahendiga. Muu maailma kõrgelt turvatuse kohta sobib näiteks tuua Soome tuletornid, millest on loodud tõelised hästitoimivad turismiatraktsioonid, näiteks Bengtskär, Utö, Isokari, Kylmäpihlaja, Tankar. Eestis on siiamaani avatud Kõpu, Ristna, Tahkuna, Kihnu, Käsmu. Nende ümber võivad kõik vabalt sagida, kellel aga pähe tuleb. Võiks õelda, et ainult osaliselt on meie riigis midagi tuletornide avatusega väga valesti, mitte 100%-liselt.
Kõinastu töötava tuletorni tippu ei keela keegi ronida. Kõrgelt turvatud ei ole.
Navigatsioonivahendi teema ei ole tänapäeval enam samas seisus, mis aastakümneid tagasi, kus inimelu üldse midagi ei maksnud ning terrorismioht polnud kaugeltki nii kõrge, kui see praegu on. Seega ei saa seda enam üks ühele võtta.
Ka tuleb arvesse võtta asjaolu,et kõik tuletornid, kuhu turismiarendajad soovivad turiste sisse voolata lasta, on vahepeal aastakümneid vanemaks läinud ning amortisatsioon teeb oma tööd seina sees ka nii,et seda väljast näha pole. Kas kohalikud turismiarendajad tellivad ka treppide/redelite/seinte vastupidavuse mõõtmised nx resonantsile enne, kui hordid uksest sisse jooksevad? Vaevalt. Ja ka seda tuleb arvestada, et tänapäeva inimesed ei oma samaväärset alalhoiuinstinkti, nagu seda omasid inimesed aastakümneid tagasi, kes oskasid ise oma ohutuse eest seista.
Kusjuures näiteks Kõpust rääkides- sealsed trepiastmed on nii ära kulunud, et ohutu ei ole seal torni ronimine või sealt laskumine ronimine juba väga ammu.
Loomulikult saab kõike siin ilmas avalikkusele avada, kui suured kulutused enne seda ära teha. Küsimus on: Mis on oodatav tulem ja kelle taskust see enne avamist tehtav kulutus läheb ning kelle taskusse läheb peale avamist tekkiv tulu? Kui mõlemad on riigi taskud, siis ilmselt pole vahet, kuid kui avamise-kulu peab maksumaksja kandma ja turismitulu kasseeritakse pärast eraomaniku taskusse, siis mina maksmumaksjana isiklikult selle lahendusega nõus olla ei saa.
mis seal siis enne oli?
korsten v?
Alati võivad kõik keelustamise pooldajad otse Veeteede ametist küsida, mis põhjusel nad ei pea suletust mõttekaks. Tänapäeva inimeste kehvema alalhoiuinstinkti kohta ei oska soovitada kelle käest arvamust küsida.