Merekonverentsil vaid saarlased (1)

KAS KAAVI RANDA TEATE? Konverentsil Sõrve kalameeste tegemisi tutvustanud Hans Varris näitab Maie Kuldkepile ja Hilja Kitile eelmise sajandi alguses tehtud fotot Kaavi rannast.  Foto: Leo Filippov

KAS KAAVI RANDA TEATE? Konverentsil Sõrve kalameeste tegemisi tutvustanud Hans Varris näitab Maie Kuldkepile ja Hilja Kitile eelmise sajandi alguses tehtud fotot Kaavi rannast.
Foto: Leo Filippov

Saaremaa merekultuuri seltsi ajalookonverentsil GOSPA konverentsisaalis said huvilised möödunud laupäeval ülevaate Saare maakonna rannaküladest ja sadamatest.

“Vanad inimesed ütlesid ikka: kala on leivakõrvane. Juba silgu saba puudutades meenusid hetked rannakülade meretuultes parkunud ja päikeses pruunistunud inimestest, kes jätsid kustumatuid muljeid mere meelevallalisest keskkonnast,” rõhutas mereajaloolane Bruno Pao konverentsi avaettekandes.

Konverentsisaalis said külalised uudistada ka fotonäitust. Aastakümneid tagasi tehtud piltidelt võis näha, kuidas soolati kala Saarekülas, vaadati nii kalamehi Ninase külas kui ka Kihelkonna valla Kiirassaare randa, Kaavi kanti Sõrves ja palju muud.

Seekordsel konverentsil olid lektoriteks kõik kohalikud inimesed, kes tõid kuulajate ette sisutiheda ülevaate nii rannaküladest, seal elanud inimestest, kalapüügist kui ka saarlaste ja muhulaste elu-olust laiemas tähenduses.

Muhu muuseumi teaduri Eda Maripuu ettekandest said kuulajad ilmeka näite varal teada sedagi, kuidas saare kalurid tähistasid rikkalikku kalasaaki ohtra alkoholipruukimisega. Saagid olid eelmise sajandi kolmekümnendate aastate lõpus tõesti vägevad. Angerjaid toodi merest välja tonnide viisi. Muhu kalurid käisid rändpüügil Sõrves. Kala andsid nad üle Mõntu sadamas.

Kihelkonna mees Kalju Eerik tõi esile elanike arvu vähenemise rannakülades.

Eerik esitas kuulajaile fakte kolme aastat kõrvutades. Võrreldes ennesõjaaegsete aastatega on vandiraiujate maa rannakülad tühjenenud lausa katastroofiliselt.

Detailselt, rohkete faktidega ja oma kogemuste põhjal kirjeldas endisaegset kalapüüki Läätsa ranna mees Hans Varris.

Kalle Kesküla Nasva külast rääkis koduküla ajaloost ja peatus aastate eest ookeanil juhtunud õnnetusel. Ookeaniavarustel uude püügipiirkonda sõitvale traalerile Kopli, mille meeskonnas Kalle Kesküla oli, sõitis sisse saarlaste laevast mitu korda suurem alus. Hetkeks vajus Kopli vee alla, kuid kokkupõrge lõppes Kopli laevapere jaoks siiski õnnelikult.

“Eesti meremuuseumi kodulehel on lugu üleval. Kes selle vastu huvi tunneb, saab sealt lugeda,” märkis Kalle Kesküla.

Bruno Paole tegi heameelt, et just kohalikud inimesed, kes on ise kalanduses töötanud või töötavad praegu muuseumis, võtsid asja uurida ning tulemus oli suurepärane.

Konverentsi läbiviimist toetasid Kuressaare linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp.

Print Friendly, PDF & Email