Kruiisihooaeg oli kehv

Kruiisihooaeg oli kehvKui mullusel suvehooajal väisas Saaremaa Sadamat 10 ja tunamullu koguni 14 ristluslaeva, siis tänavu külastas sadamat vaid viis laeva, mis tõid maakonda veidi üle 3600 kruiisituristi.

Prognooside kohaselt jääb laevade arv tuleval aastal samaks, samas väheneb aga märkimisväärselt nende pardal seilavate turistide arv.

“Kokkuvõtlikult võib öelda, et oli kehv kruiisiaasta,” tõdes reisibüroo Arensburgi Reisid juht Margus Mölder (fotol). “Kui siin veel mõni aasta tagasi käidi välja mõte, et Saaremaa Sadama ideaal on 40–50 laeva hooajal, siis vaid viis laevakülastust suve jooksul on ikka üüratumalt väike arv küll.”

Möldri sõnul on vähese külastatavuse põhjuseks osaliselt kindlasti oma tegemata töö, sest kruiisiturism on selline valdkond, kus rauda peab taguma aastaringselt. “Kui varasematel aastatel õnnestus mul ja teistel asjalistel välismaal turundust tegemas käia, siis olid ka tagajärjed kohe tuntavad ja Saaremaad külastas enam kui kümme ristluslaeva aastas. Mullu jäi messidel käimata ja nii ongi kehvavõitu tulemused kohe käes.”

Küsimusele, kas see tähendab kivi omaenda kapsaaeda viskamist, vastas Mölder: “Viskaks küll, aga ei saa hästi visata, sest rahvusvahelistel kruiisimessidel osalemine on ikkagi tohutult kallis ettevõtmine.”

Arensburgi Reiside juhi sõnul maksab osalemine näiteks väga prestiižikal Miami kruiisiturismimessil pea 5000 eurot, mis on ühe saaremaise väikefirma jaoks väga suur raha. “Minu arvates eeldab see maakondlikku koostööd ja panustamist,” märkis ta. “Polegi nii oluline, kes konkreetselt seal käib, kas mõne reisifirma või turismiinfo esindaja. Oluline on, et Saaremaa esindaja on messil kohal, sest vaid nii saame me end laias maailmas veidigi nähtavaks teha.”

Samas arvas Margus Mölder, et ühe või kahe viletsa hooaja alusel ei tohiks veel põhjapanevaid järeldusi teha. “Kogu maailmas ringleb praegu umbes 3000 kruiisilaeva, mille ligimeelitamisel konkureerib umbes sama arv sadamaid. Selles arvestuses on viis laeva meie väikese koha jaoks isegi hea näitaja ja Läänemere kaardil oleme üpriski arvestatavad tegijad,” rääkis ta.

Võrdluseks tõi Mölder Soome Turu linna. “Sadam on seal palju suurem ja ka turismipotentsiaali palju enam kui meil siin Saaremaal,” selgitas ta. “Kuid ka seal on olnud hooaegu, mil sadamat külastab vaid kolm kruiisilaeva.”

Rääkides ettevalmistustest järgmiseks hooajaks, rõhutas Margus Mölder veel kord vajadust teha senisest rohkem turundustööd. “Juba septembris algab Saksamaal Hamburgis Euroopa kruiisiturismimess,” ütles ta. “Loodame maakonnast sinna kedagi läkitada, ehkki mingeid kokkuleppeid veel sõlmitud ei ole.”

Et aga Saaremaad ristlusturisti jaoks veelgi atraktiivsemaks muuta, võiks Margus Möldri sõnul nii mõneltki konkurendilt õppust võtta. Ta tõi ühe näite: “Mõned aastad tagasi tegi Türgi linn Izmir sellise äritriki, et maksis kruiisituriste sissetoovale firmale iga turisti pealt ühe dollari tagasi,” rääkis ta. “Kui teha seda salaja, siis oleks nagu tegu altkäemaksuga. Kuid kui see avalikult välja kuulutada, siis on see osav turundusvõte. Igatahes Izmir meelitas selle võttega endale umbes sadakond kruiisilaeva juurde.”


 

Tavapärane aasta, tavapärane tulemus

Tallinna Sadama turismi- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro arvates lõppes tänavune kruiisihooaeg Saaremaa jaoks vägagi tavapärase tulemusega. “Lähiminevikus on olnud nii paremaid kui ka halvemaid aastaid,” tõdes ta.

Samas leidis Tallinna Sadama esindaja, et Saaremaa on ja jääb eriliseks sihtkohaks, kus peatuvad pigem need laevad, mis pakuvad tavapärasest ristlusreisist mõnevõrra erinevat toodet. “Ses mõttes on Saaremaal ka tulevikus arenguruumi,” rõhutas ta. “Seda on näidanud ka asjaolu, et sadama kümne tegutsemisaasta jooksul on Saaremaa Sadamat külastanud pea kõik Läänemerel tegutsevad kruiisifirmad.”

Sirle Arro nentis, et väike külastatavus tänavusel hooajal võis tingutud olla ka sellest, et aasta alguses rakendusid ristluslaevadele varasemast karmimad keskkonnanõuded.

Sama mõtet kinnitas ka Saaremaa Reisibüroo juht Marvi Ehte. Tema sõnul hakkas aasta alguses kehtima Euroopa Liidu keskkonnaalane direktiiv, mille kohaselt ei lubata Läänemerre neid ristluslaevu, mille kütuse väävlisisaldus on teatud piirnormist kõrgem.

Ehkki selle nõude kehtima hakkamisest oldi teadlikud juba kaks aastat varem, jäid paljud just väiksemad ristluslaevad Läänemerele tulemata. Marvi Ehte sõnul ei teenindanud nemad sel aastal ühtegi laeva. “Tavaolukorras oleksime vastu võtnud vähemalt neli laeva kindlasti, sel aastal sõitsid need aga hoopiski mööda Vahemerd,” nentis ta.

Muide, ka Tallinna Sadamat väisas tänavu mullusega võrreldes veidi vähem ristluslaevu – mullu 297, tänavu 280. Tõsi, Tallinnas jääb turistide hulk sel aastal mullusega võrreldes enam-vähem samale tasemele – u 490 000.

Print Friendly, PDF & Email