Notsude tulevikuga on üsna nutused lood (2)

EI TEA TULEVIKKU: Kalju Muul ei oska veel öelda, mis saab seapidamisest edasi. Foto: Tambet Allik

EI TEA TULEVIKKU: Kalju Muul ei oska veel öelda, mis saab seapidamisest edasi.
Foto: Tambet Allik

Suve hakul 14 põrsast kasvatada võtnud Pöide talunik Kalju Muul ütleb, et Eestit tabanud seakatku tõttu on tema olukord ebakindel ja järgmisel aastal ta katku tõttu sigu pidada enam ei saa.

“Üritan praegused sead jõuludeni välja pidada, aga järgmisel aastal uusi sigu võtta pole vist enam mõtet,” ütles Pöide vallas Reina külas tegutsev talupidaja ja jahimees Kalju Muul.

Pärsama sigalast juuni algul ostetud põrsad on jõudsalt kaalus juurde võtnud, kuid nädal tagasi seakatku tõttu kehtima hakanud karmimad bioohutusnõuded tekitavad seapidajas ebakindlust, kas sigu üldse suureks kasvatada õnnestubki.

Praegu kosuvad Reina küla seapidaja notsud vanas aiamajas, kust loomad söötmiseks taraga ümbritsetud alale lahti lastakse. Kuna 1. septembrist hakkab kehtima sigade väljaspidamise täielik keeld ja territooriumi tarastuse nõue, siis senisel moel Kalju Muul seapidamist jätkata ei saa. Vajadusel on ta valmis sead kindlamasse kohta varju alla viima, kui nõuete täitmine aga ülemäära kulukas läheb, tuleb mõelda tootmise likvideerimisele. “Ma ei hakka kümne sea pärast lauta ehitama, korraks tuleb seapidamine kindlalt ära lõpetada, kui mitte lõplikult,” möönis Muul.

Kalju Muul kasvatab sigu hobikorras, et oleks head liha, mida sõpradele ja tuttavatele jagada. “Suure seafarmi siga ei ole üldse selle maitsega, mis on kodus “solgi peal kasvatatud” seal,” kinnitas Muul, kes on sigu pidanud viimased 5–6 aastat. Põrsad ostis ta Ossi seafarmist hinnaga 40 eurot tükk.

Muul ütles, et tema sigade sööt – odra- ja nisujahu – pärineb möödunud aastast. Lisaks saavad sead toidujäätmeid, niidetud rohtu, aga ka hea hinnaga ostetud “parim enne” tärmini ületanud majoneesi. Metsasead Reina küla kodusigade lauta külastanud pole, küll on nood aga käinud naabrimehe viljas.

Kalju Muul rääkis, et kunagi talupidamise algaastatel oli tal kahes hoones kokku 60 siga.

Seoses Aafrika seakatku puhangutega koduseafarmides kontrollib VTA kuu aja jooksul erakorraliselt üle kõik seafarmid, et vähendada tõenäosust kodusigade nakatumiseks.
Kontrolli käigus registreeritakse peetavate sigade arv, kontrollitakse bioohutusmeetmete rakendamist, bioohutuskava olemasolu ja sellest kinnipidamist, loomade väljaspidamise keelust kinnipidamist, desobarjääride ja territooriumi tarastuse olemasolu, sigade sööda ja allapanu ohutuse tagamist.

Print Friendly, PDF & Email