Mere ääres on alati hea ka minevikule ja tulevikule mõelda (1)

Pilt: Andrus Peegel

Pilt: Andrus Peegel

Üks mu hea tuttav Tiina Liimandi ütles kord, et mere ääres jalutamine on kui teraapia. Ja selline, mille eest pole vaja maksta. Selle all mõtles ta, et hea elamuse või tunde saavutamiseks pole alati vaja midagi keerulist teha või korraldada, on olemas väga lihtsaid võimalusi. Ja mere ääres viibimine seda on.

Ise käin mere ääres võimalikult tihti, mis sest, et meremehena saan merega olla niigi palju. Mere ääres olla on hoopis midagi muud kui sel seilata või sõita. Kindlasti olen ma mere ääres kord aastas toimuval muinastulede ööl, kui teistega koos lõkete süütamine annab üritusele täiendava mõõtme. Ühistunde jagamise ja kogemise hea ja mõneti hingemineva dimensiooni.

Sel aastal kogunetakse 29. augusti õhtul muinastulede öö ajal mere äärde selleks, et mõelda ka meie riigi ja rahva tulevikule. Kui me seni oleme lõkete süütamise ajal mõelnud muinasajale või oma minevikule, siis seekord võtaks ette ka tulevikule mõtlemise.

Ehk leiame uue Eesti tuleviku loo? Selleks kutsun kõiki saarlasi ja teisi kaasmaalasi 29. augusti õhtul lõkkeürituse ajal rääkima sellest, mis meile oma saarel ja kogu riigis rõõmu teeb ja milline võiks meie riik olla edaspidi.

Tänavusele muinastulede ööle kutsutakse seltskondi kokku tulema selleks, et arutada, mis võiks olla meie uus eesmärk või suund, mis muudaks nii meid endid kui ka meie riiki ja selle sõpru.
Seda arvamuslugu kirjutades ma juba mõtlen, mis teemal võiksin oma seltskonna kokku kutsuda, et tekkinud mõttearenduse vilju nii vormistada, et saaks pärast Arvamusfestivali veebilehele saata.

Muinastulede ööga seoses on mul unistus, et lõketekett ümber Läänemere saaks nii tihedaks, et üheaegselt viibiks mere ääres sadu tuhandeid inimesi. See mu unistus kunagi kindlasti täitub, aga selleks on vaja palju tööd teha, et inimesed teaksid, mis on muinastulede öö, ja leiaksid selle üritusega seotud veebilehe, kus oma lõkkeüritusest teada anda. Aga samas oma seltskonnas leiame ehk teisigi teemasid, mille üle arutada.

On küllalt arutlusteemasid, mida võiks ette võtta, midagi suuremat ja olulisemat kui selle suve pseudoteemad, mida Eesti ajakirjandus kultiveerinud on.

Ma ise tunnen palju olulisemate asjade pärast muret kui näiteks see, mitu inimest meie maale ära mahub. Ma ei muretseks ka seepärast, kuidas talente propagandareegleid järgides Eestisse tagasi meelitada, vaid pigem seepärast, kuidas meil endil oleks siin nii hea ja turvaline elada, et lahkunud kaasmaalased tahaksid niisamagi tagasi tulla. Ilma projektide ja muu kärata. Kui võtaks näiteks ühiseks eesmärgiks, et kõikidel siin elavatel lastel on hea olla, olenemata sellest, kes ta on ja kus keskkonnas kasvanud, siis oleks see ju ilus tulevikulugu jutustada, mida hakata koos ellu viima?

Siin toodud ja teistel teemadel tuleb mu mereäärse lõkke ääres kindlasti juttu. Kui tulevikuloo teemal on veel eestvedajaid, kes sooviksid kaasa lüüa, siis veebilehel www.muinastuled.ee ja Arvamusfestivali veebilehelt leiab lisa.

Aga tulge ka niisama mere äärde, kui ka oma lugu jutustada või oma lõket süüdata plaanis ei ole.

Teiste lõkkeid mererannas on alati mõnus vaadata ja ka mõne elutarga inimese jutte kuulata. On selline positiivne õhtu ja mõnusad mõtted tulevad pähe.

Mere ääres olemine ja jalutamine annab iga kord midagi head. Seda ei oskagi eriti seletada, kuidas, aga tunne on pärast hea. Ükskõik kas siis sel muinastulede öö ajal olla veepiiril või aasta läbi käia ja vaadata, kuidas juba käidud rannal on loodus veidi teistmoodi.

Fred Jüssi ütles kord, et kui tahad leida midagi uut, käi läbi vanad rajad. Mererand pakub alati midagi uut.

Mairold Vaik
MTÜ Tuleranda eestvedaja

Print Friendly, PDF & Email