Agur mõtleb raamidest välja (1)

ELU PEAB LÕBUS OLEMA: Agur Jõgi ütleb, et värskenda oma teadmisi ja siis on elu puhas lust. Foto: Erakogu

ELU PEAB LÕBUS OLEMA: Agur Jõgi ütleb, et värskenda oma teadmisi ja siis on elu puhas lust.
Foto: Erakogu

Looja ja uuendaja. “Raamist välja” lahendused võimatuna tunduvate eesmärkide saavutamiseks, ütleb enda kohta Agur Jõgi (44), mentor ja Bigbank’i juhatuse liige.

“Seda, et arvutite osa meie elus on suur, ma vist veidi isegi suutsin ette kujutada,” meenutab Agur Jõgi, kuidas ta nägi tulevikku 20 aasta eest. “Kuid seda, et tänavatel sõidavad juhita autod ja noored ütlevad mobiiltelefoni kohta “tavatelefon”, ma vist päris veendunult küll ei julenud 20 aastat tagasi kuulutada.”

IT-mees enne IT-ajastut

Agur ütleb enda kohta, et on läbi ja lõhki Saaremaa mees. Pärast kooli pealinna läinud ja sinna jäänud, on ta palju saavutanud. 2012. aastal näiteks Ajujahi võitnud Raybike’i meeskonda kuulunud. Agurist oli viimati kuulda mõni kuu tagasi, kui temast sai Bigbank’i juhatuse liige.

Kui Saarte Hääl siis temaga väikese loo tegi, mainis Agur kohe ära selle, kui olulised on tema tegemistes olnud Saaremaa ühisgümnaasium (SÜG) ja klassijuhataja Viljar Aro. Koolist ei saa nüüdki üle ega ümber.

“Algklassides on ju väga lihtne õppimine lapsele igavesti vastikuks muuta,” arvab Agur. Tema esimene klassijuhataja Silvi Silem toonases Kingissepa 1. keskkoolis seda õnneks ei teinud, pigem oli tema mõju vastupidine.

“Ma ei saa öelda, et ma igal hommikul, naeratus näol, kooli läksin, aga päris kindlasti ei ole mul siiani koolide suhtes vastunäidustust,” räägib Agur.

Ta meenutab, et nende klass oli muide esimene, kes lõpetas 12 klassi (seni lõppes keskharidus 11. klassiga – R. V.). Samuti oli nende lend esimene, kes tegi kabaree-etenduse, mis tänaseni SÜG-i üks kuulsamaid traditsioone on.

Ka Aguri IT-armastus sai alguse SÜG-ist, kuigi kooli vähesed arvutid olid kõvasti viletsamad kui tänapäeva lihtsamad nutitelefonid. Õigupoolest neid ei saagi võrrelda.

SÜG-i esimesed arvutid olid Nõukogude Liidus toodetud AGAT-tüüpi riistapuud, mis olid tegelikult Apple’i kloonid.

Saaremaa ühisgümnaasium oli Eestis kolmas kool, mis endale sellised arvutid sai. Tuntud Jukud tulid alles hiljem. Agur meenutab, et alguses oli koolis vist üks arvuti ning selle kasutamiseks oli sisse seatud 24/7 graafik. Tuli ka ette, et arvutit mindi kasutama öösel kell 2 või 3.

“Keskkoolis oli umbes kümmekond noort arvutihuvilist, kes viitsisid selle AGAT-i kõik venekeelsed raamatud läbi lugeda ja katsetada,” meenutab Agur.

Koolipoisid programmeerisid toona keeltes, mida tänapäeva programmeerijad ei tunnegi. Agur arvab, et tegelikult pole toonaseid ja praeguseid aegu üldse mõtet võrrelda. Kuigi ta on teinud asju, mida tänapäeval enam ei tehta, ei julge ta oma sõnul tänapäeval arvutiinseneride seltskonnas programmeerimise teemadel väga sõna võtta.

Agur toob ajastute võrdlemise kohta ka ühe näite: “Tallinna Kalev tuli aastal 1968 Nõukogude Liidu meistriks võrkpallis – toona maailmas selgelt tipptase. Praegune Eesti koondis mängib Euroopa meistrivõistluste finaalis ja on Euroliigas võitnud esimesed neli mängu päris veenvalt. Kummad mehed on paremad? Minu arvates on ägedad mõlemad. Ja tänu 68. aasta tiimile on tänastel meestel mõnus ora, mis ei lase neid madalate eesmärkidega rahulduda.”

Veidi ajas tagasi minnes ütleb Agur, et kui ta koolis polnud, siis veetis ta pere ainsa lapsena kogu vaba aja Mustjalas vanavanemate juures. Hiljem tulid ta ellu ka võrkpall ja õpilasmalev. Tolleaegne Karalas pesitsenud Lümanda rühm oli Eesti absoluutne tipptase.

Print Friendly, PDF & Email