TURMIGA MERELE: Kuressaarlased Lars Ingmar ja Ingeborg Virveste kasutasid võimalust merepäevi ka merelt vaadata.
Foto: Tambet Allik
Tartu lodjakojas 2009. aastal valminud 13 meetri pikkune viikingilaev Turm sõidutab merepäevade ajal huvilisi.
Laeva kapten Albert Lass selgitas, et umbes 1100 aasta vanuse Soome laevaleiu järgi ehitatud laev võtab korraga peale 12 inimest. Merereis kestab orienteeruvalt 40 minutit. Kui sadamast välja minnakse mootoriga, siis edaspidi heisatakse raapuri või kui soovijaid on, siis aerutatakse.
Laeva juhtimiseks piisab kahest mehest. Suurema tuulega võiks mehi olla kolm. Ajalooliselt oli meeskonnas 12 meest – kümme aerutasid, üks hoidis tüüri ja üks oli varuks. Avamerel sõitvate laevade meeskonnad algasid 23-st. Lass rõhutas, et viikingite jaoks ütlus – naine laevas, laev põhjas- ei kehtinud. “Kui naine jaksas mõõka kanda, siis sobis ta ka laevale,” kinnitas ta.
Kui soomlaste ehitatud sama laevaleiu koopia on ära käinud ka Vahemerel, siis Turm tegi tiiru Pariisi. “Paldiskist sõitsime treileril laevaga Saksamaale ja sealt edasi järelhaagises Pariisi. Tagasi tulime aga Saksamaale pea 2000 kilomeetrit mööda jõgesid ja kanaleid,” rääkis Lass. Kihnu ja Ruhnu kaudu käidi ära ka Gotlandil. Kiirust arendab Turm 8 sõlme. Salmelt Kuressaarde sõites saadi 7 sõlme kätte. Mugavuse mõttes üle kahemeetriste lainetega merele ei minda, kuigi ehituslikult peaks laev vastu ka 4-meetristele lainetele. “See on nii, et merel olles ei saa sa öelda, stop! mina nüüd edasi ei sõida. Sadamas ikka vaatad, mis ilm merel on,” lausus viikingilaeva kapten. Kuigi Kuressaares ollakse rahumeelsete kavatsustega, tähendab laeva nimi Turm tegelikult turmatuld, mis tähistab rüüstatud külade põlemise kuma. Arvestama peab siiski sellega, et lõbusõidu eest küsivad viikingid ka pisukest lunaraha. Neile pakuvad reisijateveol konkurentsi ka teised kai ääres seisvad laevad nagu Ruhnu Karu Haapsalust ja Pärnu meeste lõhepüügilaev Mari.
Neile, kellele meresõit ei meeldi, teeb firma Aerocopter linna kohal helikopteriga kuus minutit sõitu. Samuti kihutavad laadaplatsil ringi kahehobuserakendid.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kus on ühe isiku päästevest???
ilmselt paadis – see, et seda seljas pole on juba inimese enda eluhoolimatus … seadus näeb, et päästevesti olemasolu, mitte selle kohustuslikus korras kandmist!
Jah, nagu hmhmmm kirjutab.
Paljud teavad, et vastavalt 2006 aasta MKM määrusele ”Väikelaevade kasutamise nõuded”:
§ 4. Liiklemine veekogul
(1) Veekogule minekul peab väikelaeval olema pardalolevate inimeste arvule vastav tehniliselt korras päästevarustus, samuti väikelaeva juhi poolt valitud sõidupiirkonnale vastavad navigatsiooni- ja sidevahendid.
(2) Inimeste arv väikelaeva pardal ei tohi ületada väikelaeva dokumentides maksimaalselt lubatud inimeste arvu.
(3) Lahtisel väikelaeval peavad kõik väikelaeva pardal olijad sõidu ajal kandma päästevesti. Tugeva tuule ja lainetuse puhul või pimedal ajal sõidu ajal peavad kõik väikelaeva tekil olijad kandma päästevesti ja purjejahil lisaks ohutusvööd.
(4) Väikelaev tuleb peatada j…
Sellest on ajakirjanduses väga palju kirjutatud.
Ajakirjanduses EI OLE aga eriti kirjutatud sellest, et alates 2011 aasta algusest see määrus enam EI KEHTI seaos Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste ja muude normatiivaktide muutmisega.
Sisuliselt on asi kokku võetud ühte lausesse seaduses.
§ 37. Väikelaeva kasutamine veeteedel
(1) Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijaid ja kaasliiklejaid ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaeva ohutu kasutamise eest vastutab väikelaeva juht.
ja päästevahendite olemasolu on reguleeritud teistes kohtades, kasutamine on aga väikelaevajuhi otsutada.