Maakonna turismisuvi paistab siiamaani mullusest kesisem (5)

Senine kehvapoolne suvi on andnud tunda puhkekeskuste külastatavuses. Oma mõju on olnud ka laevaliikluse ümber levinud negatiivsel kõmul.

“Tuleb tunnistada, et ilm on meie kõige parem müügimees ja mängib inimeste puhkuseplaanide tegemisel olulist rolli,” sõnas Mändjala kämpingu perenaine Silja Vipre. Ta märkis, et eelmisel aastal oli erakordselt soe ning eks seetõttu olegi kontrast eriti tugev.

Vipre nentis, et võrreldes eelmise aastaga on broneeringute tühistamisi rohkem ja ka need inimesed, kes kohale on tulnud, lahkuvad plaanitust varem. “Me siiski ei kurda, kuna sel aastal on oluliselt rohkem olnud ettevõtete suvepäevi,” tõdes kämpingu perenaine.

Kuressaare turismiinfokeskuse spetsialisti Kristina Mägi sõnutsi leidub meil majutajaid, kes kurdavad, et on kehv suvi, aga on ka neid, kes ütlevad, et tööd on üle mõistuse palju. “Kevadel olid paljud üsna nukrad, et broneeringuid on suveks vähe. Tundub, et suve poole on broneeringuid ikkagi tulnud,” tähendas ta.

Venelasi vähem, sakslasi rohkem

Mägi lisas, et ka inimeste reisikombed on muutunud ja enam ei broneerita pikalt ette. “Turismiinfokeskuse osas võin öelda, et meil on olukord võrreldes eelmise aastaga suhteliselt sama. Juunis oli mõni protsent rohkem kui mullu, juulis mõni protsent vähem.”

Kristina Mägi toonitas, et tegelikult ametlikku turistide statistikat veel ei ole, seega saab praegu vaid spekuleerida. Põhjuseid võib puhkajate väiksemal arvul olla mitmeid.

Siiski möönis ta, et eestlaste reisiotsused on kindlasti rohkem ilmast mõjutatud kui väliskülaliste omad. “Sakslane tõenäoliselt ei hakka mitu kuud tagasi tehtud broneeringuid tühistama põhjusel, et Eesti suvi on jahedavõitu,” arvas ta. Kindlasti on kahanenud aga Vene turistide arv ja selle põhjuseks on poliitiline olukord, mis muu hulgas on kaasa toonud kehva rublakursi.

Mitmel pool on täheldatud, et sakslasi on Saaremaal tänavu tavapärasest rohkem, ja seda kinnitas ka turismiinfo spetsialist. “Tõesti, sakslasi on meil sel aastal olnud rohkem kui mullu,” tõdes ta. Miks see nii on, Mägi kindlalt öelda ei osanud. Samas märkis ta, et mullu oli Eesti partnermaa Saksamaa ühel suuremal messil Grüne Woche. Saksamaal käivad messidel ka meie paadiehitajad, kes on alati jaganud ka üldist infot oma kodupaiga kohta.

EAS ütleb, et Eesti mastaabis ei ole sakslaste arv üldiselt märkimisväärselt kasvanud. Küll on aga juurde tulnud uusi lennuliine – Berliinist lendavad sel aastal nt Air Baltic ja Estonian Air.

Majutuse statistikat ei maksa võtta täiesti püha tõena, kuna see ei ole ainus numbriline kokkuvõte, mis Saaremaa turismi käekäiku kajastab. Kindlasti tasub vaadata ka laevade üleveo statistikat.

Virvarr laevade ümber jättis jälje

Läinud nädalal kutsusid Saaremaa ettevõtjad ja Eesti majandusminister Kristen Michal rahvast üles saarele tulema, kuna laevaliiklusega pole tegelikult midagi hullu lahti. Kristina Mägi tunnistas, et turismile on kindlasti jälje jätnud ka parvlaevade ümber käiv virvarr.

“Info tundidepikkustest järjekordadest ja laevade väljavahetamisest levis kulutulena ja pani mingi osa võimalikest turistidest kahtlema,” tähendas ta. “Olukorra selgitamine, et järjekordasid oli ka eelmistel aastatel ja laevad on täiesti olemas, on läinud üsna visalt.”

Teine oluline number, mida peab mainima, on majutusasutuste arv. “Kui turistide arv on kõikunud siia-sinna, siis majutusasutuste arv on alates turismimajanduse algusaastatest jõudsalt ja järjekindlalt ainult tõusnud,” kinnitas Mägi.

Kuna eelmisest aastast kadus nõue kanda kõik majutusteenust pakkuvad ettevõtted majandustegevuse registrisse, siis täpset ülevaadet selles vallas praegu polevat. Statistikaameti andmetel oli Saaremaal nt mullu juunis 197 majutusasutust. Kõnekas on asjaolu, et kui lähtuda statistikaameti andmetest, on majutusasutuste arv maakonnas viimase 10 aastaga kasvanud 116%. Kindlasti ei ole aga 100% kasvanud 10 aastaga maakonda külastanud inimese arv. Nii tekibki olukord, kus kõigile turiste enam ei jagu, tähendas Mägi.

Print Friendly, PDF & Email