Angerjas on suisa otsas (1)

Eesti taasiseseisvumise ajal oli probleemiks, et kalamehed müüsid ahvenat 18 krooni kilo välisturgudele, mistõttu hakkas ahvenaid meres oluliselt vähemaks jääma. Nüüdseks on see “mood” üle läinud ja ahvenat leidub meie vetes küll ja veel. See-eest hakkab nüüd kaduma angerjas.

Noori klaasangerjaid satub meie vetesse vähe ja seepärast pole ka täiskasvanud angerjaid. “Angerjaga on selline lugu, et klaasangerjas tuleb meile Sargasso merest hoovustega ja need peavad läbima Taani väinad, et siia jõuda, et angerjad saaksid siin täiskasvanuks,” selgitas mereajaloolane Bruno Pao. “Kuid probleem on selles, et Prantsusmaal ja Taanis püütakse angerjamaimud paljudes kohtades merest välja. Inimesed ostavad neid kokku, sest see on äri.”

Tagajärjeks ongi praegune olukord, et angerja väljapüük on meie vetes minimaalne. “Võrtsjärves angerjat veel leidub, kuid see ei ole ikka see. Mereangerjas on hoopis teise maitsega ning seda mõjutab suuresti kala toitumine meie lahtedes ja jõgedes,” rääkis Pao. “Kui enne sõda püüti Eestis 300 tonni angerjat aastas, siis praegu on mõni mees mulle rääkinud, et kalamehed on saanud vaid 2–3 angerjat.”

Võimalik variant, kuidas angerjamaimude arvukust tõsta, on Pao arvates see, kui hiinlased jäävad vaeseks ega osta enam angerjat kokku. “Siis ei ole seda vaja ju enam püüda, kui nõudlust ei ole,” selgitas ta. Lisaks arvas ta, et Eesti tingimustes on angerjat keeruline kunstlikult viljastada, sest angerjas vajab kindlat veetemperatuuri ja looduslikke olusid. “See on otsekui mingisugune ürgne asi, see angerja muutumine – kuidas ta sünnib ja täiskasvanuks saab. Angerjas on vana kala. Kõik need maotaolised kalad on otsekui mingisugune eelnähtus maismaa loodusele. See on väga huvitav!” rääkis Pao.

Lisaks angerjapüügiprobleemile on maailmas suur probleem ka massiline vaalapüük, mis küll Saaremaad ei puuduta, kuid probleemi sisu on sama – hoolimata keeldudest ja kvootidest püütakse vaalu endiselt ning vaalade arvukus maailmas on drastiliselt vähenemas. “Põhjus on sama – reeglitest ei peeta kinni ning loodus läheb tasakaalus välja, kui ühte liiki lühikese perioodi vältel liiga palju püüdma hakatakse,” tõi Pao välja põhjuse, miks angerja saagikus aastatega kõvasti vähenenud on.

Praegu on angerja vähenemine rahvusvaheline probleem. Kuna kalavarude kaitsmine on väga tähtis, siis tuleks püüki veelgi reguleerida ja rangemalt kontrollida, sest rahasummad, mis äri taga on, panevad inimesi tegutsema arutult ja läbimõtlematult, nägemata tagajärgi, mida rahajanu tekitab.

Print Friendly, PDF & Email