Eripedagoog-logopeedi abi vajatakse aina enam

Eripedagoog-logopeedi abi vajatakse aina enam

LAPSED ÕUES: Kaunil augustipäeval veedavad Aste lasteaia lapsed palju aega õues. Pildil vasakult: Kristo Kotkas, Crysthal Torn, Getter Jano, Stefan Ploom ja Brandon Rang. Foto on illustratiivne. Foto: Irina Mägi

Aste lasteaed otsib eripedagoog-logopeedi, kuna erivajadustega lapsi on rohkem kui kunagi varem.

Lasteaia direktori Maarika Ellermaa sõnul on olukord neile uus. “Praegu kompamegi seda teemat ja proovime aru saada, mida selline muutus hakkaks igapäevaelus tähendama,” ütles ta.

See vajadus tuli Ellermaa sõnutsi elust enesest. Avalduste põhjal on uuel õppeaastal Aste lasteaias viis last, kes vajavad eripedagoog-logopeedi abi. Pärast vallale taotluse esitamist ja loa saamist hakkas lasteaed otsima inimest, kes erivajadustega lastega töötama hakkaks.

“Enne ei ole meil abi vajavaid lapsi sellisel arvul olnud. Muidugi on ka varem mõned lapsed logopeedi vajanud, kuid selle jaoks ei olnud tarvis eraldi sobitusrühma luua. Tänavu on aga selliste laste arv palju suurem,“ rääkis Ellermaa.

Ta märkis, et ideaalis peaks neil sellises olukorras olema logopeed kogu aeg majas, sest abi vajavaid lapsi on üle viie. „Ning ka teistes rühmades on lapsi, kes vajavad logopeedi. Osal lastest piisab vaid paarist korrast, et hääldamine korda saada, kuid mõni laps vajab rohkem aega,” rääkis Ellermaa.

Uus töötaja saab lasteaias täiskoha. Lasteaed tahaks sellele ametikohale leida kellegi Saaremaalt. “Ma tean, et logopeediharidusega inimesi ei ole palju, kuid olen ikkagi optimistlik ja loodan, et me kellegi leiame,” ütles Ellermaa.

Aste lasteaiale sageli nõu ja jõuga abiks olnud logopeedi Piret Kaminskas-Usteli sõnul on logopeedi abi vajavaid lapsi igal pool aina rohkem. “Selle põhjuseks võib olla praegune kiire elutempo, mis mõjutab laste arengut. Kuni kolmanda eluaastani on lapsed väga tundlikud ja kõige parem oleks, kui nad oleksid võimalikult palju oma vanemate seltskonnas ja õpiksid suhtlema. Lapse kõnevõime arenemisel on kõige tähtsam roll lapsevanemal,” rääkis ta.

Kaminskas-Ustel tõdes, et tänapäeval ei ole vanematel ja vanavanematel sageli piisavalt aega lastega mängida ja suhelda. “Mäng on väikese inimese töö ja tegelikult ei ole tänapäeva lastel seda mänguaega eriti palju. Mina kui logopeed rõhutaksin seda mängimise vajadust, sest kui lapsed panna väga noores eas kohe lasteaeda ja huviringidesse või kodus antakse neile lihtsalt mingi multikas vaadata, siis lapse kõne areng aeglustub,” rääkis Kaminskas-Ustel. Ta lisas, et kui aastaid tagasi viidi lapsed suvel vanavanemate juurde, kes nendega suhtlesid, siis tänapäeval on ka paljude laste vanavanemad tööinimesed, kellel ei ole rohkem aega kui lapse vanematel. Ühe kõnearengu segajana tõi logopeed välja ka liigse müra, kuna arenev laps ei pruugi televiisorist ja raadiost kuuldud kõnes erinevaid häälikuid eristada.

Kui juhtub, et lapsel tekib mõni häälikuprobleem, siis soovitab Piret Kaminskas-Ustel selle probleemiga tegelema hakata võimalikult varakult. “Logopeedi ülesanne ongi välja selgitada probleem, selle tase ja viisid, kuidas last aidata. Logopeed peab lapsevanematega koostööd tegema, sest lapsel tuleb tihti teha erinevaid harjutusi ja isegi kui logopeed on kogu aeg kättesaadav on parem, kui laps harjutab koos vanematega,” rääkis Kaminskas-Ustel. “Minu kui logopeedi ülesanne seisnebki selles, et õpetada lapsevanemale, kuidas oma last aidata.”
Kaminskas-Ustel selgitas, et kui lapse kõneprobleemiga enne kooli minekut ei tegeleta, siis annab see koolis tunda ka kõiges muus. Kannatavad lugemise ja kirjutamise eeloskused, lugema õppimine tuleb hiljem, kannatab kogu tehniline funktsionaalne lugemisoskus. Kui me jätame lapse abita, siis tekivadki tal koolis tõenäoliselt õpiraskused. “Kui laps saab aga lasteaias kohe abi, siis on kooliaegsete raskuste tekke võimalus väiksem,” rõhutas ta.

Miks on Eestis siis logopeede nii vähe, kui nõudlus nende järele järjest kasvab? Piret Kaminskas-Usteli sõnul mängib selles rolli logopeediks saamise protsess. “Eestis saab logopeediks õppida vaid Tartu ülikoolis. Õppima peab päris kaua, sest kui eripedagoog võib olla veel bakalaureuse diplomiga, siis logopeedil peab olema magistrikraad. See võib olla üks põhjus, miks logopeede väga palju ei ole.”

Print Friendly, PDF & Email