Õunasaak tõotab tulla korralik

TULEB HEA: Sõrvemaa alguses õunaaedu omav Riho Kadastiku õunasaak tõotab tulla korralik.  Foto: Irina Mägi

TULEB HEA: Sõrvemaa alguses õunaaedu omav Riho Kadastiku õunasaak tõotab tulla korralik.
Foto: Irina Mägi

Saaremaa suurim õunakasvataja, OÜ Kadastiku Õunaaed juht Riho Kadastik ennustab head õunaaastat.

“Möödunud aastaga võrreldes tundub üsna palju õunu tulevat,” ütles mullu Saare maakonna aasta põllumeheks valitud Kadastik, kelle kinnitusel on tänavu ubinarikkad kõik sordid. Kadastik ise kasvatab Salme vallas umbes kümnel hektaril nelja-viitkümmet sorti ning lisaks õuntele ka pirne.

“Seda, kas tuleb hea õuna-aasta, mõjutab eelkõige kevad – kas tuleb külma õitsemise ajal või mitte,” rääkis Kadastik. “Tänavu kevadel külma ei olnud ja ka talv oli soodne.”
Kadastiku Õunaaed toodab lauaõunu ja ning õuna- ja pirnimahla.

Õunakrõpsude tootmine seni käima läinud ei ole. “Seadmed ei ole veel päris korras,” põhjendas Kadastik.

Pöide vallas Jaani-Enno talus tegutseva Enno Välisoni sõnul ei ole tänavune õunasaak vilets, aga arvatavasti umbes kolmandiku võrra väiksem kui eelmisel aastal. Välisoni õunaaias on põhiliselt kümmet sorti õunu. Suuremaid puid on Jaani-Enno talus 180.

Pikast õitseajast hoolimata on teatud sortidel vähe ubinaid peal. “Seda, kui palju õunu saab, mõjutavad mitmed asjaolud. Sellel aastal ei ole puude külmumisi olnud, küll aga jaheda ilma tõttu on mesilasi vähe ja tolmlemine jäi teatud sortidel viletsaks,” seletas Välison.

Hetkel on Jaani-Enno talus nukker seis Paide taliõuntega, mille saak jääb sellel aastal väiksemaks kui eelmisel. Samas kannab osa eelmisel aastal nirumaks jäänud sorte sellel aastal rohkelt vilju, nagu näiteks Talvenauding.

Monika Puutsa, Johanna Kuusk


Enamasti õunad-pirnid

Statistikaameti andmed põllumajanduslike majapidamiste kohta näitavad, et mullu oli Saare maakonnas kokku 57 hektarit viljapuu- ja marjaaedu. Rohkem kui poolel sellest maast, 35 hektaril, kasvatati õunu ja pirne. Punast ja valget sõstart kasvatati kokku kahel hektaril, musta sõstart ühel hektaril.

Maasikaid kasvatati kokku kuuel hektaril. Statistika näitab, et ploomide, kirsside, karusmarja- ja vaarikakasvatusega ei tegelnud põllumajanduslikud majapidamised ainsalgi hektaril, küll aga olid 13 hektarit kasutusel muude puuviljade ja marjade kasvatamiseks.

Maakonna mullune puuvilja- ja marjasaak oli kokku 130 tonni, sellest 106 tonni õunad ja pirnid. Punast ja valget sõstart saadi üks tonn, maasikat kuus tonni, muid puuvilju ja marju aga 17 tonni. Kuigi musta sõstart kasvatati ühel hektaril, on saagiks märgitud siiski null tonni.

Viljapuude ja marjakultuuride saagikus kandeealise istandiku hektari kohta oli Saare maakonnas 2500 kg. Õunte ja pirnide puhul oli see näitaja 3533 kg. Punast ja valget sõstart saadi hektarilt 500 kg, maasikat 1000 kg, muid puuvilju ja marju 1308 kg.

Põllumajanduslikelt majapidamistelt koguti andmeid valikvaatlustega.

Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email