Saaremaal on õppelaene võetud aina vähem

Peagi algava uue kooliaasta eel on paslik uurida, kuivõrd võetakse oma kõrgkooliõpinguteks pangast laenu. Õppelaen on mõeldud eelkõige hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks ning see võib olla abiks vajalike õppevahendite soetamisel, elamiskulude katmisel või õppemaksu tasumisel.

Swedbankis on 2015/2016. aastal õppelaenu maksimaalmäär 960 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on kuus kuni kaheksa kalendrikuud, ning 1920 eurot laenusaaja kohta, kelle õpingute kestus õppekava järgi on üheksa kalendrikuud või enam.

Ka algaval õppeaastal saavad üliõpilased taotleda õppelaenu osade kaupa, intressimäär on 5% aastas ja lepingu sõlmimine tasuta.

Kui 2013. aastal võeti Saaremaal Swedbankist 30 õppelaenu summas 53 280 eurot, siis mullu oli siinseid laenuvõtte 25 summas 42 880 eurot. 2015. a laenuhooaeg on alles ees, kuid praegu on aasta algusest peale välja antud seitse õppelaenu summas 12 820 eurot.

Panga pressiesindaja Mart Siilivask täpsustas, et üldjuhul lähevad Saaremaa noored edasi õppima mandrile, seetõttu tehakse õppelaenutaotlused linnades, kus nad õppima asuvad. “Kuressaare kontoris tehakse rohkem käenduslepinguid, sest vanemad elavad Saaremaal ja nii on lihtsam asju ajada,” märkis ta.

SEB panga kommunikatsiooni projektijuht Maarja Gavronski ütles, et neil algab õppelaenu väljamaksmine 1. oktoobrist (kui õpitakse esimesel kursusel) või 15. septembrist (kui õpitakse teisel jne kursusel) ning et kliendid ei peaks pangapoolset vastust liiga kaua ootama, algab taotluste vastuvõtmine järgmise nädala jooksul.

2015/2016 õppeaasta õppelaenu maksimaalmäär on neilgi 1920 eurot, mida saab taotleda ka osade kaupa, vastavalt tegelikule vajadusele. Lühema kui 9-kuulise õppekava alusel õppijad saavad laenu poole maksimaalmäära (960 euro) ulatuses.

Ka Gavronski tõdes, et huvi õppelaenu vastu on aasta-aastalt vähenenud. Eelkõige on põhjuseks nii laenuvõtjate kui ka käendajate finantsteadlikkuse kasv ja üldiselt ei taotleta õppelaenu, kui tegelik vajadus selleks puudub. “Kuid siiski on jätkuvalt õppureid, kelle jaoks on õppelaen muu sissetuleku puudumisel hädavajalik kasvõi elamiskulude katmiseks,” nentis Gavronski.

Print Friendly, PDF & Email