Katkukahtlusega liha põletati (17)

ANNAB NÕU: Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütleb, et surnud metsseast tuleks teatada. Foto: Irina Mägi

ANNAB NÕU: Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson ütleb, et surnud metsseast tuleks teatada.
Foto: Irina Mägi

Laupäeval Kuressaare turul sarja “Minu köök turul” raames plaanitud maheliha grillimise tooraine oli pärit Järvamaa farmist, kus on avastatud seakatk.

Nimelt tuvastas veterinaar- ja toiduamet (VTA) Järvamaal asuvas OÜ Mahetooted seafarmis Aafrika seakatku tekitaja.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson kinnitas, et kahtlane liha oli tõepoolest Saaremaale jõudnud. Samas ei saanud ta kinnitada, et tegemist oli nakatunud lihaga. Jürisson selgitas, et seakatku ei saa diagnoosida liha kaudu, vaid viirust uuritakse vereproovi abil. “Proove saab võtta vaid tükeldamata loomalt. Toores tükeldatud lihas ei ole enam verd, on ainult lihavedelik,” täpsustas Jürisson.

Saaremaale jõudnud liha pärines tema sõnul farmist, kus diagnoositi Aafrika seakatk. Liha oli kokku 31 kilogrammi. Liha hävitati põletamise teel. Jürissoni sõnul on Eestis vaid üks mobiilne sigade põleti, mida ei hakatud Saaremaale tooma. Viimati kasutati põletit Tartumaal.

Katku levikul etendavad suurimat osa inimesed. “Kõige tõenäolisemalt viivad seakatku farmidesse inimesed. Metssead farmi ei satu. Maaeluminister allkirjastas äsja määruse, mis puudutab ka üksikseapidajaid. Nad peavad oma farmi tarastama ja rakendama bioohutusmeetmeid. Varem pidid seda tegema vaid suurtootjad,” rääkis Jürisson.

Bioohutusmeetmed tähendavad, et farmi ei tohi pääseda koerad, kassid, närilised ega linnud.

Muudatuste tegemiseks antakse aega ilmselt üks kuu. “Valla volitatud loomaarstid külastavad kõiki seakasvatajaid, olgu siis väikefarme, talunikke või eraisikuid. Kontrollitakse aedikute olemasolu ja bioohutusmeetmete rakendamist ja vajadusel tehakse ettekirjutused,” selgitas Toivo Jürisson.

Eilseks oli Saare maakonnas uuritud 21 metssiga ja kõigi proovide tulemused olid negatiivsed.

Kuna praegusel ajal käiakse aktiivselt metsas mustikaid ja seeni korjamas, tuleks pärast metsast väljumist puhastada riided, jalatsid ja pesta käsi.

Ürituse korraldaja Merit Miku sõnul tähendab seakatku jõudmine Eestisse seda, et väikesed mahetootjad on hakanud oma sigu realiseerima, sest loomade vabapidamine muutub võimatuks.

Loe ka juhtkirja.


 

Sadamates erimeetmeid ei ole

Postimees Online’i portaalis vastas küsimustele veterinaar- ja toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Milliseid meetmeid on rakendatud, et takistada taudi levikut Saaremaale ja teistele saartele? Miks ei ole võetud kasutusele abinõusid nagu näiteks desomatid Rohuküla ja Virtsu sadamas?
Kuni sigade Aafrika katku viirus pole levinud Läänemaale, pole saared otseselt ohustatud. Olukorra muutumisel on võimalik rakendada lisameetmeid, sh desomatte. Eeskätt saab viiruse farmist eemal hoida seakasvataja ise, rakendades kõiki vajalikke bioohutusmeetmeid: desobarjäärid farmi territooriumile sissesõidul nii transpordivahenditele kui ka inimestele, riiete ja jalanõude vahetamine, territooriumi tarastamine metssigade ligipääsu vältimiseks. Ka on VTA soovitanud kõigil seakasvatajatel vältida metsas käimist.

Kas on oht, et seakatk võib muteeruda ja muutuda ohtlikuks ka inimestele?
Sigade Aafrika katkuga sellist ohtu ei ole. Seda diagnoositi ka eelmisel sajandil aastatel 1970–1990 Portugalis ja Hispaanias. Selle piisavalt pika perioodi jooksul ei ole viirus muteerunud.


 

Mida teha?

Surnud metssea leidmisel tuleks sellest kohe teada anda Saaremaa veterinaarkeskusele telefonil 50 38 279 või siis VTA vihjetelefonile 60 54 750. Korjust ei tohi mingil juhul puudutada.

Print Friendly, PDF & Email