21. Kuressaare kammermuusika päevad pakkusid elamusi (6)

FESTIVALI LÕPETAMISEL: Madis Jürviste, Maret Naagel, Andres Paas, Kristi Hinsberg ja Maarja Naagel. Foto: Irina Mägi

FESTIVALI LÕPETAMISEL: Madis Jürviste, Maret Naagel, Andres Paas, Kristi Hinsberg ja Maarja Naagel.
Foto: Irina Mägi

Kuressaare kultuurikeskuse ja linnuse saal olid möödunud nädala jooksul tunnistajaks võimsatele muusikalistele etteastetele.

Kammermuusikapäevade kunstilise juhi ja produtsendi Andres Paasi sõnul oli kõige publikurohkem avakontsert, kus esinesid Paas ise ja keelpillikvartett The New Russian Quartet Venemaalt. “Oli väga eriline tunne, kui saalitäis publikut meid kontserdi lõpus püsti seistes tänas ja mind suure lillesülemiga üle külvas,” meenutas Paas edukat avalööki. Rohkesti muusikahuvilisi oli ka flamenkoetendusel ja Lossimuusika kontsertidel. Kunstilisele juhile tegi rõõmu, et üha rohkem võib publiku hulgas näha ka noori.

Oma osa selles on kindlasti ka festivali mitmekülgsel ja rahvusvahelisel programmil. “Kammermuusika on väga rikas ja mitmeplaaniline žanr, mistõttu olengi võtnud oma missiooniks selle žanri erinevate tahkude tutvustamise,” selgitas Paas. Ta märkis, et kava on alati üks tervik, mis peab olema üksikasjaliselt läbi mõeldud. Festivali programmi raamivad alati klassikalised koosseisud. Nende vahele jäävad kontserdid, mis tutvustavad ebatraditsioonilisemaid kammerkoosseise ja ka Eksootiliste Promenaadide sari. “See on natuke kergema suunitlusega, kus tihti sümbioositakse tants ja muusika,” lisas Paas. Tihti tullakse välja ka millegi uuega. Näiteks tänavu oli programmis esmakordselt esindatud kontsertinstrumendina ka mandoliin.

Pikk planeerimine

Kuigi viis päeva kestnud festival alles lõppes, tuleb korraldajatel mõelda juba järgmise aasta peale. Paas selgitas, et nimekad muusikud teevad oma kontserdikalendrid mitu aastat ette ja nii tuleb temalgi kava varakult planeerida. “Järgmise aasta kava on laias laastus juba koos,” kinnitas ta. Avalikuks tehakse see aga alles paar kuud enne järgmist festivali.

Paasi sõnul on esinejate leidmisel olulised nii isiklikud kontaktid kui ka festivali kõrge maine, mis aastatega kujunenud. “Oleme usaldusväärne koostööpartner rahastajatele, välissaatkondadele, maailma muusikaagentuuridele jt,” lausus ta. Samuti on muusikud ise üha aktiivsemad ja pakuvad end festivalile. “See räägib teatud mõttes festivali tuntusest ka raja taga,” rõõmustas Paas.

Mõistagi tuleb ka Kuressaare kammermuusika päevade korraldajatel arvestada oma rahaliste võimalustega selles osas, keda saab kutsuda ja keda mitte. Samas on olulised ka nii-öelda rahavälised kriteeriumid, millele peab üks muusik vastama, et festivalikutset saada, selgitas Andres Paas.

Võimsad kontserdid

Saarte Hääle kultuuritoimetuse vahetud muljed kontsertidest on igati positiivsed. Tõnis Kipperile pakkus võimsa elamuse kolmapäeval esinenud mandoliinikvartett Classica Pizzicata. “Ei tea, et Eestis sellisel tasemel seda pilli mängitaks. Oli näha, et kuidagi loomupäraselt oli neil see oskus justkui sees,” sõnas Kipper.

Johanna Kuusk märkis, et avakontserdil kõlanud muusika tekitas tunde, nagu oleks Ameerika mägedel, kuna heliloojaid oli valitud mõlemast äärmusest. “Kuigi esimene pool tundi oli rahulik, näitas järgmine heliloojavalik, et kontsert on palju mitmetahulisem, kui alguses võis arvata,” rääkis ta.


 

Kadunud esinemiskostüüm

Kuigi üldiselt kulges kõik plaanipäraselt, tuli korraldajatel operatiivselt lahendada ka üks ootamatult tekkinud probleem. Nimelt jäi flamenkotantsija Mercedes Pantoja pagas Malaga lennujaama. “Kohvris olid kõik tema esinemisriided – flamenkokleidid ja tantsukingad –, ilma nendeta ei ole kahjuks võimalik lavale flamenkot tantsima minna,” rääkis Andres Paas.

Tänu Paasi headele tutvustele Tallinna flamenkostuudios Fiesta olukord siiski lahenes. Cargobusi vahendusel jõudsid vajalikud rõivad ja kingad kaks tundi enne etendust tantsijani. “Publik ei saanud midagi aru ja nautis suurepärast etendust ning ilusa tantsijanna kaunist ja hästiistuvat erepunast flamenkokleiti,” muigas Paas.

Print Friendly, PDF & Email