Pakutakse tööd eeslitreenijale (5)

VAJAB ABI: Tuula Pennanen otsib oma sõpradele treenerit. Foto: Irina Mägi

VAJAB ABI: Tuula Pennanen otsib oma sõpradele treenerit.
Foto: Irina Mägi

Laimjalas Ruhve külas Meremaa talus elav Tuula Pennanen otsib inimest, kes aitaks tal eeslid uuesti vormi saada.

Pennanen on Meremaa talus elanud juba kuus aastat. Selle aja jooksul on ta lisaks kahele eeslile soetanud majapidamisse veel lambaid, kanu, kasse ja koera. “Me kolisime kuus aastat tagasi lõplikult siia ja kuna ma olen alati loomi tahtnud, siis võtsime need kohe ka. Lambad ja eeslid on alati olnud mu suured lemmikud. Võtsime neid just nii palju, et oleks tegevust. Minu plaan ei ole hakata näiteks lambaid pidama sellepärast, et nende villa müüa, pean neid lihtsalt koduloomadena,” rääkis ta.

Tuula Pennanenil on kaks eeslit. 10-aastane Manta ja Manta 6-aastane poeg Werner. Loomad osteti kuus aastat tagasi Soomest. “Eestist ei ole võimalik eeslit osta, kuna neid on siin nii vähe. Kui Eestis on umbes 50 eeslit, siis Soomes on eesleid umbes 400 kandis. Saimegi eeslid nagu kaks ühes, sest Werner oli toona alles 1-kuune,” meenutas ta.

Hea toidu peal

Viimase kuue aasta jooksul on eeslid Pennaneni sõnul kaalus palju juurde võtnud. “Siin on nii hea muru ja nad söövad kogu aeg. Ma ei olegi sellepärast varem kedagi otsima hakanud, sest nad ei olnud nii paksud, aga nüüd on neil hakanud turja peale rasva kogunema ja sellest on vaja lahti saada. Ma ise käin nendega kogu aeg jalutamas ja teen nendega ringe, aga sellest ei piisa. Nad peaksid veidi aktiivsemad olema, et liigsest rasvast lahti saada,” rääkis Pennanen.

“Mul ei ole selles suhtes abilise otsimisega kiire, eeslid elavad 40 aastat. Kui keegi on aga nõus tulema, siis on väga tore. Ega ma ei hakka neile ette ütlema, millal nad peavad kohal olema või mitu päeva nädalas on vaja tulla, tulevad, millal saavad. Siia võivad tulla aitama kõik, kes soovivad, eriti hea oleks, kui inimesel oleks olnud näiteks varasem kokkupuude hobustega. Eeslid ja hobused on väga sarnased, lihtsalt üks on väiksem kui teine,” selgitas Tuula Pennanen. “Ainus erinevus, mis neil on, on see, et eeslid on väga põikpäised. Kui hobune ei taha edasi jalutada, siis saab temaga rääkides ta võib-olla veel liikuma. Aga kui eesel otsustab seisma jääda, siis proovi sõnade või porgandiga, ikka ei liigu.”

Kummalised hirmud

Perenaise sõnul on eeslitel ka huvitavad hirmud. “Kui me oleme jalutamas käinud ja jänes või rebane jookseb meie eest läbi, siis eesel enam edasi ei kõnni. Lihtsalt kardab. See ei pea isegi loom olema, vahel on nad kartnud ka kilekotti, mis on tuulega maas lennelnud,” muheles Pennanen.

Tuuli Pennanen kinnitas, et ta ei taha hakata eesleid koolitama. “Ma tean, et Soomes on eeslite koolitamine päris populaarne. On kohe laadad, kuhu minnakse oma eeslitega kohale ja siis saab nende seljas sõita. Koolitatud eesleid võib õpetada ka üle väiksemate tõkete hüppama. Mina seda ei taha, nad on mul head lambakarjatajad, kes vajavad ainult veidi rohkem trenni,” seletas ta.

Praegu on Saaremaal probleemiks, et hunte on liiga palju, kuid Pennanen sellepärast ei muretse. “Õnneks ei ole meie piirkonnas veel ühtegi hunti näha olnud ja sellepärast ma eriti ei muretse, neid on rohkem seal Orissaare ja Leisi pool. Ja kui juhtubki, et hundid hakkavad eeslite juuresolekul lambaid kimbutama, siis eesel ei karda, vaid hammustab või lööb jalaga. Nad on selles mõttes väga julged ja tublid,” rääkis ta.

Print Friendly, PDF & Email