Kui Mõntus läks peaaegu sõjaks (1)

SADAMAS EI OLE KÕIK KORRAS: Selline ärev teade ilmus Saaremaa piirikaitsjate raadioside valvežurnaali 5. mail 1992. aastal kell 20.00. Mõntu sadama kai ääres sildus siis nõukogude sõjaväekaater nr. 284. Foto: Tõnu Veldre

SADAMAS EI OLE KÕIK KORRAS: Selline ärev teade ilmus Saaremaa piirikaitsjate raadioside valvežurnaali 5. mail 1992. aastal kell 20.00. Mõntu sadama kai ääres sildus siis nõukogude sõjaväekaater nr. 284.
Foto: Tõnu Veldre

Selle nädala alguses Veere sadama reidile tormivarju tulnud Vene Föderatsiooni tuukrilaev tekitas palju elevust ja tõstatas küsimuse meie riigi kaitsevõime kohta merel. Siinkohal väike meenutus lähiajaloost.

Ajalehe Oma Saar 2008. aasta 3. mai numbris ilmus ajakirjanik Rita Loeli artikkel sellest, kuidas 1992. aastal oleks Mõntu sadamas peaaegu alanud lahing kaitseliitlaste ja sadamas sildunud vene sõjalaevalt maale tulnud mereväelaste vahel.

Sellest sündmusest esitas omapoolse nägemuse tollase Tiirimetsa koolimajas asunud piirivalvestaabi ülem Lembit Sepp (fotol), kes sündmustes ise osales.

Piirivalve taasloomine Saaremaal

Kuigi Eesti oli iseseisev riik, laiutasid siin endiselt Nõukogude armee ja piirivalve väeosad. “Piirivalve rajamisega alustasime juba 1991. aasta sügisel. Teet Kiik oli regionaalse juhtimiskeskuse ülem. Mind toodi Valga piirilt ära, Andrus Ööveli käsul pidin hakkama ette valmistuma Saaremaa piirilõigu kontrollimiseks,” rääkis Sepp piirivalve loomisest Saaremaal.

“1992. aasta märtsis, kui tegevus konkreetsemaks muutus, oli veel vene sõjavägi sees. Siin oli sadu vene piirivalvureid, nende süsteemid olid siin veel püsti. Kõik radarid ja muu,” selgitas Sepp. “Ringi sõitsin ma oma mosuga. Pärast saime endale komsomolikomitee puruks sõidetud UAZ-i, mille EPT mehed üles putitasid,” täpsustas ta.

Esimene kokkupuude Mõntu sadamaga oli Sepal uues ametis see, kui ta käis seal kütusetsisterne üle lugemas. See toimus märtsikuus. “Sinna võis minu arvutuste järgi kokku mahtuda kaks või kaks ja pool tuhat tonni kütust. Alles oli sellest võib-olla 800 tonni,” meenutas Sepp ja räägib, et see hindamine käis sedamoodi koputades – mahuti tühi osa kajas teistmoodi kui täis. Hoidlas oli diislikütus, sest Mõntu sadam oli miinitraalerite varustusbaas.

“Sadamas olid sel hetkel veel suured varud. Peamiselt küll mingisugused trossid ja seeklid poollagunenud barakkides naftabaasi taga, metalli võis seal olla kümneid tonne,” oletas ta. Kogu seda vara valvas üks vene mitšman, kes tegi seda seni, kuni 1992. aasta septembris sadam lõplikult üle võeti.

“Seda ma võin kinnitada, et kütuseäri seal käis, see mitšman oli väike tegija. Kuulduste järgi käis kogu äri Kaliningradis asuva väeosa logistikaülema loal, kelle alluvuses Mõntu oli,” kinnitas Sepp. Piirivalve ülesandeks ei olnud tema sõnul vene väeosades olevate varade ülevõtmine. “Meie kohustus oli ranniku jälgimine, kaasa arvatud sadamad. Ühtlasi hoidsime jõudumööda silma peal vene sõjaväelaste tegemistel. Binokliga, sest muid jälgimisseadmeid meil ju tol ajal ei olnud. Passikontroll, see tuli hiljem ja seda tegid vastava väljaõppe saanud inspektorid.”

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email