Illiku päevad täis kirge, värinaid ja rohket naeru

STARDI EEL: Markus Andero Grubnik, Aimar Äkke ja Janis Põld Muhu avatud noortekeskuse meeskonnast ootavad starti. Foto: Irina Mägi

STARDI EEL: Markus Andero Grubnik, Aimar Äkke ja Janis Põld Muhu avatud noortekeskuse meeskonnast ootavad starti.
Foto: Irina Mägi

Kuueteistkümnendad Illiku päevad ei hiilga ehk sama tiheda kavaga kui varasemad, kuid traditsioon on tugev – kohalikud ei lase sel niisama katkeda.

Käes on juulikuu viimane nädalavahetus, mis on juba aastaid Orissaare rahvale tähendanud, et aeg on sammud seada Illiku laiule. Laupäeva lõunal viib tee esmalt Vahtna uisusadamasse, sest just sealt antakse start 22. Väikese väina avaveeujumisele.

Teeveer on autodest üsna umbes, aga ega neid siia väikesele külavaheteele väga palju mahugi. Sadamale lähemale jõudnud hakkavad paistma kümned ja kümned ujujad, kes kätega vehivad. Enne vette minekut tuleb ju kere võimalikult soojaks ajada. Ujumisriided on selga tõmmanud kõik, alates päris noortest seeniorideni välja. Üks on kindel: ei nemad kõigi nende autodega üle väina tagasi sõida – nad panevad otse.

Ettevalmistusest puudu ei jää

Ujujatest vasakule jääb infotahvel, kus Vahtna uisusadama ajalugu kenasti kirjas. Ära pole unustatud ka avaveeujumist. Tahvlil aga hoiatatakse, et omal käel pole soovitav üle väina ujuda, see vajavat ikkagi spetsiaalset ettevalmistust.

Tundub, et siia kogunenud ujujatel ettevalmistusest puudu ei jää. Ühtegi kartlikku nägu ei ole näha ja meeleolu on pigem lõbus. Sellele aitab kaasa ka kõlaritest kostev meeleolukas rahvalik muusika.

Kõva sagimine käib telgi ees, kus saab end registreerida. Kõik saavad kärtsuga käe külge kinnituva kiibi, mida on vaja tulemuse kirjasaamiseks. Korraldajad annavad kõigile teada, et nad teisel kaldal kiibi kindlasti tagasi annaksid.

Teiste seas toimetab ujujatega Orissaare spordihoone büroojuhataja Andla Rüütel. Tema teab rääkida, et distants on umbes 2,3 km pikk ja registreerinud on seni 115 osalejat. Seda pole küll nii palju, kui eelmisel aastal, mil ujujaid oli tervelt 152.

Rüütel teab ka seda, kes on favoriidid. Ja tõepoolest, tema ennustused lähevad hiljem täppi. Kuid ei maksa sündmustest ette rutata.

Võistlejad kutsutakse kokku ja tutvustatakse reegleid. Rahva seast kostab naljatlemist. Kõik viitab sellele, et suurem enamus pole siin esimest korda. Eriti palju nalja näib kõigile tegevat see, kui kohtunik teatab vee temperatuuri +20 kraadi! “Võib-olla kalda ääres!” on üldine arvamus. Ilm on küll soe, kuid senine suvi lubab pigem uskuda, et keset Väikest väina on vesi hoopis mõnusalt karge.

Ujujate seast võib leida ka Eino Kirsi, kes on osalenud kõigil üle-väina-ujumistel. Seega 22 aastat järjest. Ainulaadne saavutus. Kirss oli omal ajal ka üks võistluse algatajatest koos Aare Uustaluga.

“Miks ma käin siin? Mulle meeldib. Hakkasin ise korraldama ja üheteistkümnest inimesest on saanud vaat, kui palju,” tõdeb 78-aastane Kirss vastuseks kohatule küsimusele, mis teda siia ikka ja jälle toob. Üle väina kavatseb mees ujuda nii kaua, kuni tervist on, ja seda paistab toimekal pensionäril jaguvat.

Sammud seatakse kalda poole. Mõnusat päikesepaistet looritab mõneti tuul, mis on siin, vee piiril, üpris tugev. Aga paistab Illiku laid ja näha on ka kõik 11 turvapaati, mille olemasolu ennist reegleid ette lugedes mainiti.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email