Die Welt: Putin on ajanud Venemaa kullareservide lõksu

KAUNIS LÕKS: Saksa päevalehe Die Welt majanduskommentaatorite arvates on läänevaenulikkus tekitanud Venemaa riigipeas Vladimir Putinis fataalse kullajanu. Tulemus on, et riik on sattunud nn kuldsesse lõksu, kust väljapääsu leida pole kerge. Jääb üle vaid oodata aega, mil kullahind taas  kerkima hakkab.  Foto: Bloomberg.com

KAUNIS LÕKS: Saksa päevalehe Die Welt majanduskommentaatorite arvates on läänevaenulikkus tekitanud Venemaa riigipeas Vladimir Putinis fataalse kullajanu. Tulemus on, et riik on sattunud nn kuldsesse lõksu, kust väljapääsu leida pole kerge. Jääb üle vaid oodata aega, mil kullahind taas kerkima hakkab.
Foto: Bloomberg.com

Lõppeval nädalal tundis Saksa ajakirjandus suurt huvi Venemaa valuuta- ja kullareservide vastu. Küsimusega tegelesid Saksamaa juhtivate ajalehtede internetiportaalid. Näiteks ilmus Saksa tabloidi Bild veebilehel uudislugu pealkirjaga “Armastuse tõttu kulla vastu on Putin kaotanud vähemalt 15 miljardit dollarit”. Umbes sama pealkirja kandis ka autoriteetse nädalakirja Der Spiegel veebilehel ilmunud uudislugu. 

Kõik need publikatsioonid teevad aga viite artiklile “Putini fataalne kullajanu”, mis täpselt nädal tagasi ilmus Saksa kvaliteetlehe Die Welt trükiväljaandes (muide, see väljaanne kuulub meediakontserni Axel
Springer, mis annab välja ka kõmulehte Bild). Artikli põhitees kõlab nii: Venemaa riigipea sooritas strateegilise vea, kui tegi panuse kulla osakaalu suurendamisele Vene Föderatsiooni riiklikes reservides. Praegu kulla hind maailmaturul langeb ja langustendents jätkub ka lähitulevikus.

Kulukas ideoloogia

Artikli autorid on ajalehe Die Welt majandusosakonna kaastöölised Nando Sommerfeldt ja Holger Zschäpitz. See algab järgmise mõttekäiguga: “Ideoloogia eest tuleb alati kallist lõivu maksta. Selles vist veendub praegu ka Vladimir Putin. Juba mitme aasta vältel on ta mõelnud, kuidas vähendada Venemaa sõltuvust Läänest. Tema vaadetega ei haaku kuidagi fakt, et Vene riigi reserve hoitakse peamiselt USA dollarites. Seepärast hakkaski ta alternatiive otsima.”
Tähtsuselt teine maailma valuuta on euro. Pärast Krimmi annekteerimist oli aga ka see valuuta riiklike reservide hoidmiseks Kremli jaoks kõlbmatu. Hiina jüaan pole tänaseni vabalt konverteeritav, mistõttu ka see reservvaluutaks ei sobi. “Nii seisiski Putin vaid ühe valiku ees – paigutada riigi reservid kulda,” on artiklis öeldud.

Die Welt kirjutab, et 2007. aastast alates on Venemaa oma kullavarude suurust suisa kolmekordistanud: 400 tonnilt 1275 tonnini. Ainuüksi juunis olevat Vene riik maailmaturult ostnud 24 tonni kulda. Tulemus on, et praegu on Venemaa riigipanga kullavarud suuruselt kuuendal kohal, jäädes maha vaid USA, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa ja Hiina kullavarudest.

Probleem on aga selles, et kuld ei ole investorite seas praegu enam moes, mistõttu on kulla hind märkimisväärselt langenud. Kui veel võtta arvesse asjaolu, et tooraineturul on viimase aasta jooksul tervikuna toimunud üks suur hinnalangus, siis ongi Vene riigi rikkused hakanud sulama ja seda otse Putini silme all!

Praegu maksab üks unts (u 31,1gr) kulda alla 1100 dollari. See on madalaim tase alates 2010. aasta märtsist. Alates 2014. aasta märtsist, kui Vene riik pärast Krimmi annekteerimist hakkas kulda massiliselt kokku ostma, on selle väärismetalli hind maailmaturul langenud pea viiendiku võrra.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email