Kuna septembrist lähevad kõik Eesti maavalitsused siseministeeriumi alluvusest rahandusministeeriumi alluvusse, külastas eile Saare maavalitsust rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali.
Maavanem Kaido Kaasik ütles, et tegemist oli tavapärase tutvumisvisiidiga. “Septembrist lähevad ju kõik maavalitsused rahandusministeeriumi valitsemise alla, seepärast külastabki ministeeriumi kantsler praegu kõiki maavalitsusi, et end nende tööde ja tegemistega kurssi viia,” selgitas maavanem. “Eesti on küll pisike riik, paraku on aga piirkondlikud erinevused ja probleemid näiteks Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saarte vahel küllaltki suured.”
Kaasik lisas, et rahandusministeeriumi kantsler kohtus maavalitsuse ametnikega, omavalitsuste liidu esindajatega ja Saaremaa arenduskeskuse töötajatega. “Tutvustasin kantslerile maakonna hetkeseisu ja arenguplaane, eelarveid ja maavalitsuse koosseisu ning näitasin talle meie hoonet,” rääkis ta.
Kevadel ametisse asunud Taavi Rõivase teise valitsuse koosseisus loodi uus ministri ametikoht – riigihalduse minister, kes töötab rahandusministeeriumi juures. Uue kõrge ametniku üheks töövaldkonnaks on tegelemine omavalitsuste arendamise, regionaalhalduse ja regionaalarengu kavandamisega.
Varem olid need valdkonnad jagatud kahe ministeeriumi, rahandus- ja siseministeeriumi vahel. Viimase alluvusse kuulusid ka maavalitsused. Kuna aga praegu võimuloleva valitsuse üheks programmeesmärgiks on dubleerivate tegevuste ja valitsussektori töökohtade arvu vähendamine, siis otsustatigi kõik omavalitsuste ja piirkondliku arenguga seotud ülesanded tuua ühe ministri pädevusse.
Selle ümberkorraldusega seoses lähevad ka maavalitsused septembrist rahandusministeeriumi alluvusse. Ka tulevikus hakkab maavanemaid ametisse määrama vabariigi valitsus, kuid ta teeb seda riigihalduse ministri ettepanekul.
“Eesti on küll pisike riik, paraku on aga piirkondlikud erinevused ja probleemid näiteks Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti saarte vahel küllaltki suured.”
Nõus. Kui näites asendada ”Lõuna-Eesti” Põhja-Eestiga, Kesk-Eestiga, Kirde-Eestiga, Mulgimaaga või Harju Maakonnaga — ikka ei leiaks ühtegi vastuargumenti.
Saarelisus = insulation — isolatsioon, mis tähendabki suuri erinevusi võrreldes mandri-Eestiga.
Seal ”Lõuna-Eesti” piirkonnas on omad probleemid(, ei ole minu probleem!) aga aga ainult ühele mandrimehele tutvustades ”maakonna hetkeseisu ja arenguplaane” ei saa isolatsioonis saarlased ikka aru, millest jutt käib.
Mis on Saare Maakonna hetkeseis ja millised on arenguplaanid?
Küsimus ei ole retooriline. Milleks peab kantsler tulema Saaremaale, et tutvuda Saare maakonna hetkeolukorraga ja tulevikuplaanidega? Tegu pole ju teise riigiga.
Eesti riiklikud ja kehtivad arnguplaanid loetlen siinkohal üles:
* Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukava aastani 2030
* Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016-2023
* Energiamajanduse arengukava aastani 2030
* Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030
* Eesti kultuuripärandi hoidmise ja väärtustamise arengukava aastani 2030
* Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
* Uuendatud konkurentsivõime kava “Eesti 2020”
* Konkurentsivõime kava “Eesti 2020” elluviimise tegevuskava aastateks 2014-2018
* Eesti julgeolekupoliitika alused
* Täiendatud “Laste ja perede arengukava 2012-2020”
* Eelneva rakendusplaan aastateks 2014-2017
* Lastekaitse kontseptsioon
* Eesti Vabariigi Riigikaitse strateegia
* Eesti arengukoostöö põhimõtted
* Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011-2015
* Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon
* Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020
* Rakendusplaan aastateks 2015-2018
* Täiendatud “Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020”
* Haiglavõrgu arengukava
* Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 “Teadmistepõhine Eesti”
…
Vast saate aru, et ma lihtsalt ei viitsi neid asju edasi trükkida, (kuigi lubasin, et loetlen kõik — hindasin end üle) kui olen kehtivatest riiklikest arengukavade nimetustest ainult kaheksandiku ära maininud.
See on pea kujutlematu, kui suur inimressurss on sellise asja (millele siiski viitsisin viidata) kokkukirjutamisele kulunud.
Nüüd käis kantsler ekstra Saaremaal uurimas, et kuidas elate, kuhu lähete…
Mis on Saare Maakonna hetkeseis ja millised on arenguplaanid? — seda võiks praegune maavanem ka saarlastele selgitada. SOLi juht muidugi ka.
EDU!
Kes on telekast vaadanud NCIS seerijaid, siis need teavad, et seal on üks küsimus, mida ei tohi esitada. Krt, kas see küsimus on meil siin see, et kuhu Saaremaa suundub?!
NCIS seerijaid, ehh Volli-Volli
Jah, see rahvanaerutamiseeriaja — seal on üks küsimus, mida ei tohi küsida (meil oli ekstra selleks sootu ”zoovolink” olemas.
Kinu lavatatakse nüüd Saaremaal.
Kantsler käis uurimas? Meil on Saaremaal kaks konkureerivat ajalehte ja iga “kantsleri uurimaskäigu”” tulemused on põhjalikult kajastataud.
Kas tulevad kajastused või on see esimene kord, kus kantsler käis Saaremaal ja polegi midad kajastada.
Keda kotib? Ei ole retooriline küsimus.
Keda kotib? Ei ole retooriline küsimus.
See väärib ka lahtiseletamist siin merega piiratud tarkuses. Meil on maavalitsuses tööl ühinemiskonsultant, kes saab palka riigilt aga koordineerib omavalitsuste likvideerimist Saare Maakonnas.
Järva maavanem koondas nädal tagasi kolm ametikohta maavalitsuses ja tegi maavalitsuse juurde koostööjuhi ametikoha, kelle ülesanne on haldusreformi läbiviimine maakonnas. Ühest otsast sisendiks siis riigihalduse ministri büro ja teisest ostast omavalitsused. Täiesti normaalne ja arusaadav lähenemine.
Muidugi erineb olukord ka Saaremaal ja Järvamaal — Järva maakond on nõukaaegne jäänuk nagu oleks Orissaare vald säilinud. Järvamaa on lihtsalt osa Tartumaast ning praeguse ”haldusreformi” kava järgi kaoks moodustis ”järvamaa” — Järva sotsist maavanema ühe omavalitsuse, millel on 12 osavalda, moodustamise ideel on mõte sees, sest hetkel on maakonna mõiste ainult Taavi Kurisoo Saarte Hääle kirjutises kajastatud ja Järvamaal ei ole praegse plaani kohaselt maakonnal enam mingit mõtet — lähim administratiivkeskus on Tartu.
Kuhu oleme aga Saaremaa jõudnud oma ”ühinemisläbirääkimistega”? Saaremaale üks vald, millel omakorda kolm või neli osavalda, milles omakorda praeguste valdade “teeninduspiirkonnad”, mida juhib ”asehaldur” ja suunised annab tähtajaliselt valitav ”külavanemate nõukogu” (sisuliselt kirjeldatakse praegusi valdasid valdadena – kogukondliku omavlitsusvormina).
Suur oli minu üllatus, kui Taavi Kurisoo tõi Saarte Hääle kirjutisse ”maakonna” mõiste. Arusaadavalt ei olnud krijutise autori tiitel IRL, nagu pagulasteteemalisel kirjutisel, vaid ühinemisnõunik — IRL on juba kaks korda maakondade taastamise haldusreformi põhja lasknud aga midagi pole teha — reeglina jõutakse maakondliku halduskorralduse taastamise juurde ja reeglina tõmbab kaabakerakond IRL sellele vee peale.
Minu konstruktiivne ettepanek on värvida Väina Tamm lillaks, kas mõni Riigikogu liige teeks selle idee tarvis toetusrühma ka või Lauri Viikna tuleb lähipäevil Saaremaale oma tivoli- ja tsirkusetuuriga ainult seetõttu, et Saaremaa esikloun kolis seoses Riigikokku pääsemisega Tallinna?!
Jah Seeria, typod tulevad mul teksti sisse, kena et märkasid. Märkamiseseks tuleb kommentaare lugeda, kena, et loetakse.
Lapsus tuli sisse isegi Lääne-Saare loomise valitsuse määrusesse ja järgmine päev tuli uus redakstsioon sellest määrusest. Isegi Lääne-Saare vallas kehtib hetkel Maart Maastiku kehtestatud ”märus” — Lümanda Valla ehitusmäärus.
https://www.riigiteataja.ee/akt/421112014002
Mis on aga kurjajuur igasuguse arengu juures Eestis, selle seletas minu arvates ilusasti lahti praegune õiguskansler Ülle Madise:
http://majandus24.postimees.ee/3094501/madise-mis-juhtuks-kui-riigikogu-ei-teeks-aasta-otsa-uhtegi-seadust
Lihtsas keeles võtan asja kokku nii — seadused on täitmiseks, mitte muutmiseks!
Ülalpool hakkasin loetlema kehtivaid riiklike arengukavasid ja ei jõudnud lõpuni. Kui suure numbri pakute, mitu seaduseparandust jõustus käesoleva nädala jooksul? Minul said loendamisel sõrmed otsa.