Karuputke tõrjutakse tänavu 270 hektaril

Eesti riik kulutab Sosnovski karuputke tõrjumiseks sel aastal eraldatud 373 000 eurot, sellest Saaremaal enam kui 37 000 eurot.

Keskkonnaameti looduskaitse osakonna liigikaitse peaspetsialist Madli Linder ütles, et tänavu tõrjutakse Saaremaal karuputke umbes 270 hektaril, mis on Eesti maakondade arvestuses absoluutpindalalt kolmas tulemus (veel rohkem on putke Harju- ja Viljandimaal) ning karuputkekolooniate tiheduse võrdluses teine tulemus (tihedamalt on karuputke vaid Harjumaal).

Saaremaal on tõrjes kõik keskkonnaametile teadaolevad kolooniad, välja arvatud üksikud alad vähem kui 2 ha ulatuses, kus maaomanik soovib putke ise tõrjuda.

Madli Linder ütles, et karuputkega kaetud pindala ei ole ajast, mille tõrjega kümme aastat tagasi alustati, tänaseks oluliselt suurenenud, küll aga on oluliselt suurenenud inimeste teadlikkus karuputkest. Seeläbi on paremini kaardistatud nii keskkonnaametile teadaolevate kolooniate kui ka tõrjutavate alade hulk.

Madli Linder märkis, et karuputke tõrjel on mõningal määral probleemiks erinevate valdkondade info ühildamatus. Karuputketõrjet koordineerib küll keskkonnaamet, aga erinevad aspektid ja asjaolud, mida tõrjel arvestada tuleb, on tihedalt läbi põimunud ka teiste valdkondadega, seejuures näiteks ka põllumajanduse ja looduskaitsega.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse bioloog Maarja Nõmm ütles, et põhilised karuputke levikualad Saaremaal on Kõljala ja Reeküla ümbruses, samuti Eikla ja Irase piirkonnas, kus asuvad aktiivselt kasutatavad põllumajandusmaad. Tihedamalt esineb kolooniaid veel Muhus ja Tornimäe kandis.

Nõmm rääkis, et tõrje tulemusena on õnnestunud lõplikult vabaneda enamasti vaid mõnest väiksemast kolooniast, mis vastupidiselt prahipaikade või sõnniku- ja silohoidlate ümbruses olevatele, asuvad looduslikes kasvukohtades ja kus kohaliku taimestikuga rohukamar on kenasti taastunud.

Uusi kolooniad tekib enamasti juurde kohtadesse, kus inimene intensiivselt toimetab – nt raielankidele, kus varasemalt on suure metsa all kasvanud üksik(ud) vegetatiivsed taimed, mis aga peale lageraiet hoogsalt levima hakkavad.

Samuti tekib uusi leiukohti aladel, kus tegeletakse intensiivselt põllumajandusega, mis pidevalt häirib pinnast ja annab seemnetele soodsa idanemis- ja levimisvõimaluse. Looduslikult levivad seemned metsloomade ja lindude abiga või näiteks jõgede-ojade vooluveega. Kolooniaid lisandub igal aastal hajusalt üle kogu Saaremaa, rääkis Maarja Nõmm.

Print Friendly, PDF & Email