Saarlase keskmine kodulaen on üle 42 000 euro (2)

POLE ÕNNEKS LAENU: Lea Laanetil pangalaene pole, ainult järelmaks on kunagi olnud. Tema sai omal ajal korteri tänu töökohale, kodulaenu polnud tal seega vaja võtta. Eve Hamanni jutul käis ta muus asjus. Foto: IRINA MÄGI

POLE ÕNNEKS LAENU: Lea Laanetil pangalaene pole, ainult järelmaks on kunagi olnud. Tema sai omal ajal korteri tänu töökohale, kodulaenu polnud tal seega vaja võtta. Eve Hamanni jutul käis ta muus asjus.
Foto: IRINA MÄGI

Pankade andmeil on laenuturg sel aastal tuntavalt elavnenud ning seda ka Saare maakonnas.

SEB panga kommunikatsiooni projektijuhi Maarja Gavronski sõnul võib isegi öelda, et saarlased on tänavu olnud laenu võtmisel veidi aktiivsemadki kui keskmine eestlane ning uued laenud on kasvanud kiiremini.

“Samuti on Saare maakonnas keskmine laenusumma sel aastal tuntavalt kasvanud, nagu ka mujal Eestis, kuid see jääb siiski alla Eesti keskmisele laenusummale,” tõdes Gavronski. Samas möönis ta, et Saare maakonnas on suhteliselt vähe laene ning iga üksik laen võib tulemust üsna palju mõjutada.

Portfelli kvaliteet parem

Viimasel ajal on saarlaste laenuportfelli kvaliteet pigem paranenud. Peamiseks põhjuseks võib Maarja Gavronski sõnutsi tuua selle, et klientide finantsteadlikkus ja vastutustundlikkus on kasvanud ning laene taotletakse eelkõige kodu ostmiseks. SEB omalt poolt pöörab tähelepanu klientide igakülgsele finantsalasele nõustamisele, juhtides tähelepanu riskidele, mis laenamisega kaasnevad.

Kliendid maandavad riske tihti ka laenukaitse kindlustuse abil, mis annab lisakindluse näiteks töökaotuse puhul. “Seega võib öelda, et kuigi nõudlus on suurenenud, kinnisvarahinnad on kasvanud ning laene võetakse rohkem, on nii inimesed kui pangad täna riskidest märksa teadlikumad,” kõneles Gavronski. Ta lisas, et koos suurenenud mahtudega on pank vaadanud üle oma laenuandmise reeglid ning hinnanud nende sobivust praeguste tururiskidega. Konservatiivsemaks on muutunud pangasisesed eluasemelaenude tingimused ning karmistunud ka välised regulatsioonid.

Laias laastus Saare maakonna keskmine laenuvõtja ei erinegi teistest laenuvõtjatest. “Peamised laenuvõtjad on ikkagi noored pered, kes oma esimest kodu soetavad, ning ka veidi küpsemad pered, kes oma elujärge näiteks suurema eluaseme näol parandada soovivad.

Nordea panga andmeil on keskmine kodulaenuklient Saare maakonnas aga keskealine pereinimene. Panga pressiesindaja Kadri Kütt märkis, et Nordea põhimõtted laenude väljastamisel on juba pika aja jooksul jäänud samaks. Näiteks on meile oluline suunata inimesi vastutustundlikult laenukohustusi võtma.

Sellest tulenevalt on probleemsete laenude osakaal nii Saare maakonnas kui ka Nordeas tervikuna väga madal. “Saare maakonnas on eluasemelaenu portfell stabiilne, minimaalse tõusutrendiga,” nentis Kütt. Sooviavaldusi on Nordea Kuressaare kontorisse viimasel ajal rohkem tulnud, kuid uute laenulepingute arv pole märkimisväärselt kasvanud.
Probleemseid laene vähe

Swedbanki kommunikatsioonispetsialisti Liidia Kaljundi andmeil on Saaremaal võrreldes eelmise aasta esimese poolega võetud kodulaenusid kokkuvõtvalt 15 protsenti vähem, kuid mahu osas on olnud kasv 21 protsenti. Selle aasta aktiivsemad laenuvõtmisekuud olid märts ja aprill, kus kasv oli tehingute arvult keskmiselt 37%.

Keskmine kodulaenu summa Saaremaal on 42 400 eurot, renoveerimiste puhul on laenusumma väiksem – umbes 12 000 eurot.

Saarlaste üle 60päevaste võlgnevuste osakaal kogu portfellist on väga väike, alla 0,5%. Võlgnevuste põhjuseks on Saaremaal jätkuvalt aga peamiselt töötus.

Print Friendly, PDF & Email