Taani kantsi jäljed maapinnal (1)

Taani kantsi jäljed maapinnalSaaremaa osa Eesti vanemas ajaloos on olnud mitmekülgne ja oluline. Eriti silmapaistvat osa etendas Saaremaa Eesti muistse vabadusvõitluse sündmustes.

Saarlased osalesid oma laevaväega ja oma sõdalastega rohketes sõjalistes aktsioonides. Nii mõnestki olulisest võitlusest, mis toimusid Saaremaa pinnal, on meil tänapäeval vähe teada, nii mõnigi oluline võitluspaik on täpsemalt tuvastamata. Arvan, et Saaremaa ajalugu on seeläbi mitmeti kõhnem ja ebamäärasem.

1206. aastal ründasid taanlased suure sõjaväega saarlasi ja rajasid kroonik Henriku andmetel kuskile Saaremaa rannikule oma võimu kindlustamiseks puitlinnuse. Kui põhiväed olid hilissügisel saarelt lahkumas, ei leidunud aga Taani sõdalasi, kes oleksid julgenud linnusesse talvituma jääda. Enne vägede lahkumist põletati seepärast linnus maha. Selle puitlinnuse asukohta ei teata siiamaani.

Henriku Liivimaa kroonikast on üksikasjadeni teada 1215. aasta kesksuvel toimunud suur vastasseis ja dramaatiline merelahing kuskil Lääne-Saaremaa rannikul. Saarlased teatasid oma käskjalgade abil siis mandrimeestele, et nad on Riia piiskopi ja kogu tema sõjaväe üheksal kogel vangi võtnud. Võit sissetungijate üle näis olevat käeulatuses ja see võit oleks muutnud kogu Eesti edasist ajalugu. Selle merelahingu kohta on otsitud viimaste sajandite jooksul Saaremaa rannikult mitmetest paikadest. Lõplikku selgust lahingu toimumise kohast veel ei ole.

1222. aastal ründas Taani kuningas Valdemar II suure väega Saaremaad. Olles hiljem seal laagris, laskis kuningas ehitada sinna kivikastelli, mis suudeti sügiseks vaid osaliselt valmis ehitada. Kroonik Henrik kirjutab: “Kuningas aga, viinud kiiruga lõpule linnuse müüri ja paigutanud sinna mehed, pöördus tagasi Taanimaale.”

Kui kuningas oma vägedega lahkus, jäi kindlust kaitsma ambudega hästi relvastatud kaitsemeeskond. Kuid taanlased ei saanud neid ründavate saarlaste vastu. 17 kiviheitemasinaga pommitades sundisid saarlased taanlasi kindlusest lahkuma, jättes “linnuse ja maa saarlastele”. Saarlased lõhkusid kindlustuse müürid maha.

Kaua otsitud

Seda kivikindlustuse asukohta on otsitud pika aja jooksul. Selle asukoha suhtes on esitatud mitmeid hüpoteese. Kuid need ei ole leidnud kinnitust. Aja jooksul on need osutunud ekslikeks. Kuid see ei tähenda, et need oleksid olnud kasutud. Peame neid võtma kui pikema uurimisprotsessi vajalikke etappe, mille puhul kehtib täielikult teaduses üldtunnustatud põhimõte: “Kõik ausad pingutused on teretulnud!”

Teatavasti on hüpotees teaduslik oletus, mis on esitatud mõne nähtuse põhjuste, mitmesuguste ilmingute seoste või toimunud sündmuste põhjuslike seosteahelate seletamiseks. Hüpoteesi toetavate faktide otsimine ja nende rakendamine tõestuse käigus on alati suur ja sisuline töö. Seega on iga hüpotees teadmiste arendamise uus võimalus, mida tuleb hoida ja käsitleda teaduskriitika printsiipide alusel.

Uute hüpoteeside formuleerimisele jõutakse tavaliselt uute asjasse puutuvate faktide avastamise ja korrastamise, uute uurimismetoodikate või siis täppisteaduses sageli ka uute mõõteriistade või katsevahendite abil, aga tihti ka teadlaste intuitsiooni toel. Intuitsioonil põhineva hüpoteesi püstitamise heaks näiteks on episood NL kosmosetehnika väljatöötamise ajast, kus kuukulguri projekteerimise käigus olid raketiteadlased ja konstruktorid arutanud juba pikka aega seda, kas kuu pind on kõva ja kaljune või katab seda mitmete meetrite paksune tolmukiht, kuhu kõik sinna sattuvad esemed jäljetult kaovad. Kuna ühist seisukohta ei paistnud vaatamata pikale arutelule kujunevat, võttis peakonstruktor Sergei Koroljov paberitüki ja kirjutas sellele: “Kuu pind on kõva. S. Koroljov.” See hüpotees osutus peatselt tõestatuks.

Aga ka uued tunnetusmeetodid ja mõõteriistad on võimaldanud luua uusi viljakaid hüpoteese.

Üks tuntud näide kõneleb sellest, kuidas inglise insener tegi veel purjelaevade ajastul ühe laeva mudeliga katsetusi. Insener ennustas oma mudelkatsetuste põhjal, et sellise ehitusega laev läheb juba vettelaskmisel põhja. Ta esitas oma hüpoteesi admiraliteedile. Admiraliteedi lordid ei uskunud teda, sest neile oli mudelite abil asjade uurimine veel täiesti võõras. Nad jätsid hoiatused tähelepanuta. Kuid juhtuski nii nagu insener oli ennustanud: laev läks põhja.

Seda kurba lugu meenutab nüüd tekst ühe kiriku seinal: “Igavene häbi võhiklikele admiraliteedi lordidele!”

Teaduse ajalugu tunneb rohkesti esialgu ootamatuid hüpoteese, mis edasiste käsitluste käigus on saanud kinnituse ning muutunud seeläbi tõsikindlateks teadmisteks.

Uus lähenemisviis

Eespool nimetatud Saaremaa ja ühtlasi ka Eesti ajaloolünki aitavad minu arvates klaarida uued hüpoteesid, mis tuginevad uutele tehnilistele uurimisvahenditele ja uurimismeetoditele ning mis võtavad arvesse pidevalt lisanduvaid uusi asjakohaseid fakte.

Näiteks olen 1215. aastal toimunud saarlaste ja ristisõdijate vahelise merelahingu paiga tuvastamiseks kasutanud uusimaid, paremini läbitöötatud andmeid maatõusu kohta Lõmala ümbruses. Samuti analüüsisime aerofotosid ja maapinna detailseid kõrgusandmeid, mis on saanud uurijatele kättesaadavaks alles viimasel ajal. On tähelepanuväärne, et pärast kõnealuse hüpoteesi avaldamist ajalehes “Saarte Hääl” on see leidnud kinnitust ka muul kombel.

Kivikastelli ehk Taani kantsi otsingute käigus meie poolt püstitatud hüpoteesi aluseks on aerofotode ja üldiste kõrgusandmete analüüs ning eriti olulise uuendusena LIDAR andmete kasutamine Triigi poolsaare pinnastruktuuri uurimisel. Sadade tuhandete kõrgusarvude alusel kujundatud ja seejärel visualiseeritud täppisteaduslik maapinna struktuuri nüüdispilt näitab ka minevikus toimunud (tehtud) muutusi. Need aastasadu tagasi mulla- või kaevetöödest tingitud jäljed maapinnal on entroopia kasvu tõttu muidugi pidevalt ähmastunud, kuid need ei ole tänaseks kaugeltki jäljetult kadunud. Minu arvates võib LIDAR andmete alusel kujundatud värvipildilt näha ja välja lugeda (vt lisatud värvipilte) omaaegse kaitserajatise aluskehandi säilinud üldkontuure ja selle nõlvade sihipärast töötlust. Näeme ka, et selle võimaliku kaitserajatise aluskehand (muldkeha) on lõunapoolsest küljest kujundatud selgelt neljakandiliseks. See eeldab inimeste sihiteadlikku tegevust. Pole ju teada, et stiihilised loodusjõud vorbiksid asja ees teist taga neljakandilisi kruusakünkaid. Seega näis/näib olevat ülimalt tõenäone, et ka künka sisemuses on varjul midagi ebatõenäolist. Väikesed kaevetööd künka ülaservades näitasidki seda.

Niisiis tuleks ka minu esitatud hüpoteeside käsitlustes pidada silmas kõiki selles esitatud olulisi fakte ja seisukohti ning nende tõlgendusi. Arvan, et niiviisi jõuaksime oma ajalooteadmistega paremini edasi.

neemiku_suur (9)neemiku_suur (8)

Neemiku_class28_z10_smooth2neemiku_suur (1)Jaan Laas

Print Friendly, PDF & Email