Lustakas lugu valgustussajandi Hispaaniast

OOPERIS: Lea Kruusmägi, Kaire Ristmetsa ja Annika Sarneti meelest oli etendus suurepärane. Foto: Johanna Kuusk

OOPERIS: Lea Kruusmägi, Kaire Ristmetsa ja Annika Sarneti meelest oli etendus suurepärane.
Foto: Johanna Kuusk

Umbes nii võiks iseloomustada reedel Kuressaare lossihoovi ooperimajas etendunud Gioacchino Rossini “Sevilla habemeajajat”.

Ooperi tegevustik toimub 18. sajandi Hispaanias ja selle sisu, nagu nalja- või jantooperite puhul ikka, on üpriski lihtne – peategelane, Sevilla linna habemeajaja, alati rõõmus ja üdini optimistliku ellusuhtumisega Figaro aitab oma vanal tuttaval krahv Almavival imekaunist Rosinat naida. Tütarlapse hooldajaks on aga isekas ja kasuahne doktor Bartolo, kellel on oma hoolealuse suhtes hoopis teised plaanid. Ja nagu ikka, lõpeb ka see lustlik lugu headuse võidukäiguga.

Koomiline tükk

Koomiline ooper ehk opera buffa tekkis samuti filosoofilisel ehk 18. aastasajal. Väidetavalt olevat see tekkinud vastukaaluks opera seria’le ehk nn tõsisele ooperile. Žanri esimesed viljelejad olid itaallased Giovanni Pergolesi, Giovanni Paisiello ja Domenico Cimarosa, kuid ka kuulus austerlane Wolfgang Amadeus Mozart. Hiljem, 19. ja 20. sajandil on koomilisi oopereid loonud veel sellised muusikaajaloo suurkujud nagu Verdi, Prokofjev, Stravinski jpt.

Koomilise ooperi olulisemad tunnusjooned: kaks kuni kolm tähtsamat tegelast, lõbus bufonaad (it k buffonata – veiderdus, janditamine), kiiresti arenev tegevustik, paroodia, elav ja lõbus meloodia ning, mis vist kõige olulisem, sisu lihtsus.

Opera buffa oli vastuvõetav eelkõige lihtrahvale, sest see ei nõudnud erilisi algteadmisi ajaloo, teoloogia ega kirjanduse valdkonnast. Reeglina on ooperi sisu laenatud lihtrahva igapäevaelust. Selle peategelane on aga tavaliselt lihtne teener, käsitööline, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka ja võimuka inimese alati üle trumpab. Nagu „Sevilla habemeajaja“ kangelane Figaro.

Figaro tegelaskuju looja on tegelikult 18. sajandi Prantsuse muusik, näitekirjanik, kirjastaja, relvaärimees, kellassepp, spioon jne (loetelu läheks pikaks) Pierre Beaumarchais, kes juba 1775. aastal üllitas komöödia „Sevilla habemeajaja“. Just selle teose alusel valmiski Rossini ooper. Muide, üheksa aastat hiljem, 1784. aastal nägi ilmavalgust Beaumarchais’ teine näidend, kus peategelaseks samuti Figaro – „Figaro pulm“. Juba kaks aastat hiljem esietendus Mozarti samanimeline ooper.

Abivalmis Figaro

Figaro on enneolematult osav pea kõigis valdkondades, ta on taiplik valetaja, valimatu vahendites, kuid alati abivalmis. Tõsi, üsna sageli võivad tema naeratusega öeldud sõnad – see ilmneb ka Rossini ooperis – kõrvalseisjale tunduda küünilised, isegi ülemäära teravad.

Rossini ooper olevat valminud vaid kahe-kolme nädalaga. Esietendus toimus Roomas Teatro Argentinas 1816. aasta 20. veebruaril ja see oli suur ebaõnnestumine. Tolle aja ajalehtede andmetel olevat esietenduse läbi kukutanud Paisiello pooldajad klaköörid – palgatud aplodeerijad. Peagi toimus teine etendus, mis olevat kulgenud juba palju sõbralikumas õhkkonnas. Algse läbikukkumise tagajärg oli aga see, et Rossini teose populaarsus kasvas väga vaevaliselt.

Saaremaa ooperipäevadel läks Rossini opera buffa “Sevilla habemeajaja” täissaalile ja väliselt jäi küll mulje, et publik võttis Teatro di Milano lavastuse vastu siira vaimustusega.


 

KÜSITLUS

Saarte Hääl uuris ooperietenduse “Sevilla habemeajaja” vaatajatelt vahepauside ajal, kui suured ooperihuvilised nad on, kui tihti nad Saaremaa ooperipäevadel on käinud ja kuidas neile vaatemäng seni meeldinud on.

Jane Kaju Kuressaarest: Olen ooperiga kokku puutunud juba esimesest klassist, kui hakkasin muusikakoolis käima. Ma ei oska täpselt öelda, kui kaua ma olen Saaremaa ooperipäevadel käinud, sest olen siin olnud ka piletimüüja ja tegutsenud lava taga. Eks ma olen ikka mitu aastat käinud. “Sevilla habemeajaja” on seni olnud väga hea, mulle väga meeldib see itaallaste temperament. See on ikka teine asi ja huumorit on ka palju rohkem.

Maarika Pukk Viimsist: Julgen öelda, et oma 57st eluaastast olen paarkümmend aastat olnud tõsine ooperihuviline. Saaremaa ooperipäevadel olen teist korda. “Sevilla habemeajaja” on seni väga meeldinud ja kuna meil on kodus koer, kes on ooperi peategelase Figaro nimekaim, siis tundub see ooper eriti koduse ja armsana. Me käisime just Savonlinnas ooperit „Lõbus lesk“ vaatamas ja mulle tundus, et esimene poolaeg möödus siin palju hoogsamalt. Armastan Saaremaa ooperipäevi palju rohkem.

Aivo Veisman Tartust: Olen olnud ooperihuviline umbes kümmekond aastat ja see on olnud seotud ka Saaremaa ooperipäevadega. Hakkasime seltskonnnaga igal aastal käima ja kirg ooperi vastu on aja jooksul süvenenud. See aasta peaks olema mul viies või kuues kord Saaremaa ooperipäevadel käia. “Sevilla habemeajaja” on seni olnud väga lahe. Figaro osatäitja on ikka tõeline Figaro.

Sõbrannad Annika Sarnet ja Lea Kruusmägi Kuressaarest ning Kaire Ristmets Tallinnast (pildil): Me oleme ooperihuvilised olnud juba Saaremaa ooperipäevade algusest peale. Mõned aastad on vahele jäänud. “Sevilla habemeajaja” on seni olnud suurepärane.

Print Friendly, PDF & Email